/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Jõhvi volikogu esimees ning Ida-Virumaa tuntumaid omavalitsus- ja ühiskonnategelasi Vallo Reimaa on öelnud, et Toila ja Jõhvi ühinemiskõnelustel pole kõige olulisem see, kas tulevase omavalitsuse, mille nimeks jääb Jõhvi, juurde on märgitud linn või vald. Aga ometi on just Reimaa see, kes algatas pärast viimaseid kohalikke valimisi kampaania, et Jõhvi haldusüksusena jälle linnaks saaks.
Reimaast võib aru saada. Tema oli Eesti taasiseseisvumise perioodil üks eestvedajaid, et Jõhvi toonasest Kohtla-Järvest eralduks ja taastaks oma linna staatuse, mille ta sai enne Nõukogude okupatsiooni. Jõhvi sai pärast enda iseseisvuse taastamist särada oma edukusega ning pürgis õnnestunult kogu Ida-Virumaa pealinnaks.
Aastal 2005 tahtis Jõhvi linn taas särada, kui ühines maapiirkondi ühendava naabri Jõhvi vallaga. Siis ei näinud seadus ette muud võimalust, kui linna asemel jäi vald. Juba siis heideti nalja selle üle, kas maakonnakeskuse muruplatse tulevad nüüd põllumajandusmasinad kujundama. Sest nõukaajast oli ju pärit selge arusaam, et kui on linn, siis on asfalt, poed, kohvikud ja muu teenindus, maal aga seatakse atra ja lüpstakse lehma.
Küllap sellest ajast pärineb ka arusaam, et linn on midagi ihaldusväärsemat, kultuursemat ja väärikamat kui maa, kuhu võib ju nädalavahetuseks väljasõite teha, aga arengu eeldus on ikkagi linn.
Nüüd on Toila ja Jõhvi ühinemisel põhivaidluseks saanud küsimus, kas jätkata linna või vallana. See üllatab, sest tegelikult pole sel mingit tähtsust. Kunagi oleks öeldud, et see on linnavurlede ja maamatside kaklus, mille põhjusest keegi aru ei saa, kuid põnev vaadata, millega lõpeb.
Ühinemise mõte on ju see, et kõigi elanike elu läheks paremaks eeldusel, et tekib tugevam omavalitsus, kuhu inimesed tahavad elama tulla, kus on hea teenustevõrk ning selge vaade tulevikku. Ühe uue mänguväljaku tegemine on siin kah olulisem kui vaidlus selle üle, kas olla linn või vald.