KAJA TOIKKA ⟩ Lüganuse inimesed saavad tuuleparkide eldoraadost vaid pisku

Kaja Toikka, Lüganuse vallavolikogu liige Foto: Madis Veltman / Scanpix

Lüganuse valda on tabanud tuuleparkide buum. Oleme mereäärne vald tuulepealsel maal ja siinsamas on Püssi alajaam, kuhu on hea lihtne elektrit võrku anda. Riiklikult toetatakse roheenergia tootmist ja tuuleparkide rajamist, nii ongi kõigi arendajate igatsevad pilgud pöördunud Lüganuse valla poole.

Pärast viimast volikogu istungit on Lüganuse vallavalitsuse menetluses planeeringuid juba vähemalt 170 tuulegeneraatori püstitamiseks. See teeb koos juba töötavate 25 tuulikuga kokku 190 tuulikut valla peale. Kuhu edasi? Niiviisi võib Lüganuse vallast peagi saada tuulikuvald, kus igal pool lähemal ja kaugemal asulate ümber laiuvad tuulikupargid.

Kui 190 tuulikust igaühe kohta tekiks valda juurde kas või üks kõrgepalgaline töökoht, siis oleks, millega noori valda meelitada. Kahjuks tuulikupargid valda töökohti juurde ei tekita.

Kui eelmine vallavõim soovis kõigepealt saada valmis valla üldplaneeringu ja ootas uute planeeringutaotluste menetlemisega, siis praegune vallavõim pigem algatab kohe tuuleparkide planeeringuid. Praegu on vallavalitsuses käsil valla uue üldplaneeringu tegemine. Uue üldplaneeringu üheks osaks on ka tuuleparkide teemaplaneering, millega spetsialistide uuringute tulemusena määratakse ära tuuleparkideks sobivad alad. Praegu, kus algatatakse tuuleparkide eriplaneeringuid üle kogu valla, võib valla uue üldplaneeringu tuuleparkide teemaplaneering muutuda mõttetuks juba enne vastuvõtmist. Lüganuse vallas on käimas tuuleparkide eldoraado.

Enefit Greeni hübriidpark ja Tartu hoiu-laenuühistu tuulepark asuvad kõrvuti Lüganuse vallas. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Lüganuse valla arengukava läbib kurb tõdemus, et valla rahvaarv väheneb ja elanikkond vananeb. Loodus on ilus, taristu ja teenused on olemas, aga noortele oleks vaja rohkem häid töökohti. Kuidas aitaks suure hulga tuuleparkide rajamine kaasa Lüganuse valla rahvastiku kasvamisele ja noorenemisele? Kui 190 tuulikust igaühe kohta tekiks valda juurde kas või üks kõrgepalgaline töökoht, siis oleks, millega noori valda meelitada. Kahjuks tuulikupargid valda töökohti juurde ei tekita.

Millisena oleks Lüganuse vald jätkusuutlik? Kas tuulikuvallana, kus looduslähedane elukeskkond on muudetud tehiskeskkonnaks, kohati tekib visuaalne reostus 360 kraadi, metsad on raadatud, metsa-, põllu- ja heinamaadel on näha suurel hulgal pöörlevate hiigellabadega betoonsambaid, aga hästitasustatud töökohti kõrgharidusega spetsialistidele pole endiselt juurde tulnud? Kas tõesti saab imerohuks tuulikute talumise tasu, mille summa elanikele laialijagatuna on lõpuks ainult pisku? Ei usu, et tuuleparkidest saadav talumistasu oleks piisav, et valla elanikkond nooreneks ja vald areneks.

Keegi ei küsi, kas inimesed selliste tuulikumetsade läheduses ka elada tahavad. Vallajuhid vist loodavad, et ajapikku kolivad kõik vallaelanikud Kiviõli linna. Siis on vallal üks keskus, mida on lihtsam ja odavam majandada. Aga tõsiasi on see, et tasakaalustatud areng peab toimuma kogu vallas ja elu ei saa koonduda vaid Kiviõli linna. Inimestele meeldiv elukeskkond peab säilima kõikjal vallas. Noored, kes tagasi tulevad, valivad elukohaks pigem külad. Looduslähedase keskkonna pärast nad külades elada tahavadki.

Keegi ei räägi sellest, mis saab 25 aasta pärast, kui püstitatud tuulikute tööiga otsa saab. Kas jäävad samasugused köndid püsti, nagu seisab üks Viru-Nigula vallas Tallinna-Narva maantee ääres? Kuhu pannakse kasutatud mootorid ja labad?

Üks Lüganuse vallavolikogu liige väitis eravestluses, et ega neid tuulikuid siia nagunii päriselt nii palju ei püstitata. Ei tasu olla sinisilmne. Arendajad tahavad saada kätte kogu tuuleparkide võimsuse, mille peale taotlused on tehtud. Poetakse või nahast välja, et ei peaks vähemate tuulikutega leppima.

Kahjuks on riiklikult reguleerimata, kui palju tuulikuid on üks vald kohustatud taluma ja millisest hulgast alates võib hakata taotlejatele ära ütlema. Ühest küljest oleks vald nagu põhiline otsustaja, milliseid arendusi valda lasta. Teisalt pole keeldumiseks seaduslikke võimalusi eriti jäetud. Keskkonnamõjude hindamisega on meil nii, nagu on. Vallavalitsuse ja volikogu teha on seada prioriteedid, kas inimesi valda elama meelitav tasakaalustatud areng või tööstuskeskkonna eelisarendamine, ja selle järgi otsustada. Ja prioriteedid võiks ka rahvale ausalt välja öelda.