Tasub meelde tuletada ka seda, et 2024. aastaks pidi valmima positiivne krediidiregister, mille eesmärk oli anda laenuandjatele ülevaade kliendi võlgadest kõigis finantsasutustes. Väga positiivne idee, mis parandaks finantskäitumist väga paljudel inimestel. Selle jaoks rahandusministeerium aga aega ei leidnud ja sel aastal register ei valmi, aga maksuameti suurevennalikule ettepanekule on nad juba jõudnud toetust avaldada. Tundub, et prioriteedid on Mart Võrklaeval paigas.
Profülaktika mõttes kodudesse kaamerad?
Kriminaalmenetluse või maksumenetluse raames on pangakontole juurdepääsuõigus maksuametil niigi olemas, kuid nüüd soovivad nad saada juurdepääsu kuriteo vältimiseks. See oleks umbes sama, kui politsei paneks videokaamerad kodudesse juhuks, kui seal peaks aset leidma mõni kuritegu − näiteks vägistamine või narkootikumide tarvitamine. Ja mõnes kodus see kindlasti aset leiab, aga kas see õigustab totaalset jälitustegevust?
Isegi kui jätta kõrvale moraalne hinnang, on ettepanekus veel murettekitavaid nüansse. Probleem võib tekkida nii Euroopa Liidu andmekaitse reeglitega (GDPR) kui ka tehisintellekti raamistikuga, mis lubab tehisintellekti kuriteo ennetamiseks kasutada vaid väga piiratud juhtudel. ELi tehisintellekti regulatsiooni ei saa pidada edulooks, kuid kuritegude ennetamise piirangud selles on pigem mõistlikud. Keegi ilmselt ei soovi, et politsei korraldaks kinnipidamisi profülaktika mõttes − lihtsalt sellepärast, et inimese ostukäitumine või filmide valik hakkas järsku kahtlaseks muutuma.
Küsimusi tekib ka pangasaladusega. Jah, teoorias võivad klientide andmed lekkida ka pangast endast, aga praktika näitab, et riigiasutuste kaudu on andmelekked palju sagedasemad. Kord laevad häkkerid alla passitaotlejate andmed, kord saavad juurdepääsu riigiasutuse võrgule.
Kui pangatehingute andmed jõuavad maksuametist otse internetifoorumitesse, ei võida sellest keegi, ei pangad, nende kliendid ega Eesti e-riigi maine. Eesti inimeste privaatsus, usaldus riigiasutuste vastu ja õigused on väärtused, mis nõuavad kaitset − eriti digiajastul, kus andmete väärkasutuse oht on suurem kui kunagi varem.