/nginx/o/2023/04/12/15251424t1h8fd5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/12/16144626t1h6faa.jpg)
Põhjarannik kirjutas, et Kohtla-Järve volikogu liikmed põlgasid ära haridusministeeriumi pakutud 26 miljoni suuruse investeeringu kahe uue koolimaja ehitamiseks. On arusaadav, et ajalehes on kutsumalugevad pealkirjad ja opositsioon süüdistab koalitsiooni kõigis pattudes. Aga vaatame rahulikult, millest me 30. mail toimunud volikogu istungil loobusime.
Sel päeval lükkas volikogu suure häälteenamusega tagasi eelnõu määrata Järve kooli uue maja asupaigaks kinnistu aadressil Pärna 49. Omaette küsimus on, milleks sellist eelnõu üldse vaja oli, sest seda ei nõudnud volikogult ei ministeerium, Euroopa Liit ega keegi teine.
Nii Euroopa Liit kui haridusministeerium nõuavad linna koolivõrgu korrastamist ja endiste ebaefektiivsete koolimajade asemele uute ja nüüdisaegsete ehitamist.
Ministeeriumi investeeringuid puudutavas korralduses Järve kooli uut asupaika ei nimetata, kuid märgitakse, et slaavi põhikooli hoone lammutatakse siis, kui põhikooliealiste õpilaste arv linnas väheneb nii palju, et nad mahuvad kahte uude koolimajja: hiljuti valminud Kesklinna kooli ja Järve kooli uude plaanitavasse majja.
See on loogiline ja poleks tekkinud mingeid probleeme, kui ministeerium poleks hakanud soovima oma kooli jaoks [Järve kool] kinnistut, kus tegutseb praegu slaavi põhikool. Ministeerium tahab rajada sinna hariduslinnaku [kõrval asub Kohtla-Järve gümnaasium] ja säästa sporditaristu rajamise kulu, sest sinna saaks teha selle ühise kahele koolile. Kuid selle soovi tagajärjel kannataksid slaavi põhikooli õpilased. Selle kooli edasine tulevik on täiesti ebaselge.
Saadikute kohustus on tegutseda kõigi linnaelanike huvides ja vältida ühe osa elanike huvide rikkumist teiste huvides.
Slaavi põhikool asub kinnistul, kus oleks ruumi ehitada uus koolimaja ja sporditaristu olemasoleva maja kõrvale. Sel juhul poleks vaja enne, kui uus maja valmis, hakata lammutama praegust koolimaja. Kuid ministeerium lükkas selle ettepaneku tagasi.
Ministeeriumi ei häiri see, et slaavi põhikooli lammutamise korral tuleb koolil mitu aastat tegutseda asenduspinnal. Kuid meie, linnavolikogu saadikud, ei saa jääda ükskõikseks. Meie kohustus on tegutseda kõigi linnaelanike huvides ja vältida ühe osa elanike huvide rikkumist teiste huvides.
Põhimõtteliselt võiks ju leppida sellega, et uue koolimaja ehitamise ajaks (eeldatavalt aastatel 2027-2029) kolib slaavi põhikool asenduspinnale. Kuid ei ole sugugi kindel, et 2029. aastal ei lähe praegust slaavi põhikooli hoonet enam vaja.
Paraku näitavad arvestused, et 2029. aastal ei mahu Järve linnaosa kõik 1000 põhikooliealist last kahte uude koolimajja, kus on kohti vaid 860.
Jah, linnaosas on praegu olemas ka erakool, mis suudaks põhimõtteliselt vastu võtta 140 õpilast. Kuid me ei saa olla kindlad, et see kool tegutseb ka viie aasta pärast. Samuti ei tea me, kui palju vanemaid soovib oma lapsi sinna õppima saata.
Lisaks ei arvestata hariduslike erivajadustega lapsi. Nemad peavad õppima väiksemates klassides ja eraldi ruumides. Keeruline on ennustada, kui palju on selliseid lapsi viie aasta pärast.
Kokkuvõttes on selge, et 2029. aastal kõik lapsed kahte uude koolimajja ei mahu. Lisaks ei ole sugugi kindel, et laste arvu vähenemise prognoos ka tegelikult täitub.
Lahenduseks võiks olla, et uus Järve kool ehitatakse plaanitust suuremana, et seal oleks kahe paralleelklassi asemel kolm. Aga ministeeriumile ei ole see vastuvõetav.
Sellise lahenduse korral oleks kindlustatud koolikoht uues nüüdisaegses koolimajas kõigile Järve linnaosa lastele. See järgiks ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastasel juhul tuleks enam kui saja õpilase jaoks pidada edasi mõnda vana koolimaja. Kuidas valida, kes sinna õppima lähevad, ja võib vaid ette kujutada, kuivõrd ebaefektiivne oleks sellise vana koolimaja ülalpidamine.
Ministeeriumi soov saada kinnistu aadressil Pärna 49 pani linna üsna keerulisse olukorda. Kohtla-Järve on pakkunud uue koolimaja jaoks mitut asupaika ja vahepeal arutati neid tõsiselt, kuid hiljem jäi riik kindlaks vaid ühele oma eelistusele ja ütles teistele ei.
Omaette küsimus on ministeeriumi fanaatilise kinnistu saamise soovi (mis on vastuolus ka Järve kooli osa töötajate ja paljude linnaelanike soovidega) sidumine Ahtme koolivõrgu korrastamiseks plaanitavate investeeringutega. Et kui linn keeldub loovutamast Pärna 49 kinnistut, siis tõmbab see kriipsu ka uue koolimaja ehitamisele Ahtmesse. Väga kummaline ja üllatav!
Linnavolikogu nõustus mullu novembris ministeeriumi ettepanekuga liita Kohtla-Järve koolivõrgu investeeringute kavasse ja volitas linnavalitsust pidama läbirääkimisi täiskasvanute gümnaasiumi võõrandamiseks ja Pärna 49 kinnistu loovutamiseks uue koolimaja ehitamiseks.
Linn nõustus põhimõtteliselt ettepanekuga. Läbirääkimistel tuli täpsustada Järve kooli uue maja täpne asupaik.
Kahjuks jäi siis asi soiku ja nüüd on ministeerium asunud siduma kinnistu saamist kogu linna koolivõrgu investeeringutega. On selge, et investeeringuid tuleb teha mõistlikult ja efektiivselt. Kuid seejuures tuleb siiski arvestada kõigi linnaelanike huve ja leida kompromisse, aga mitte survestada linna, ähvardades jätta tegemata varem lubatud investeeringud.