:format(webp)/nginx/o/2021/12/22/14273810t1h6514.jpg)
Mitu aastat tagasi pani valitsus riigile kuuluvale Eesti Energiale kohustuse hoida töökorras Ida-Virumaal asuvaid põlevkivielektrijaamu elektrivarustuskindluse tagamiseks, kuid jättis seejuures täpsustamata, kes maksab "varumängijatele" palka sel ajal, kui nad vaid varumeeste pinki nühkima peavad ega saagi platsile.
Vahepealses energiakriisis tõestasid need jaamad oma hädavajalikkust. Ent tänavu pole neil rahateenimise võimalust tekkinud ja praeguste prognooside kohaselt ilmselt ei tekigi, kuna pole ette näha, et süsinikukvoodi hind järsult kukuks. Eelkõige just see kuluosa muudabki põlevkivielektri turul konkurentsivõimetuks.
Samas kinnitab kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga, et põlevkivijaamu on Eestil varustuskindluse jaoks vaja, sest ka parimal juhul kulub mitu aastat, enne kui peaksid kerkima ja töövõimeliseks saama uued gaasielektrijaamad, mis on mõeldud tulevikus kindlustama Eestit juhitava elektriga.
Seda arvestades tuleks riigil kiiresti otsustada, kuidas rahastatakse vahepealsetel aastatel energeetilist tagalat. On mõistetav, et nüüdisaegne energiaturg ongi heitlik ja seda, mis toimub aasta või kahe pärast, ei olegi võimalik väga täpselt ette arvestada. Samas on energeetikas investeeringud pika tasuvusajaga. Ilmselgelt vajavad oma tulevikus selgust ka elektrijaamade ja kaevanduste töötajad, olgugi et viimase kümne aasta jooksul on elektriturul toimuv treeninud neid kohanema kiirete muutustega. Tarbijad tahavad odavat hinda ja varustuskindlust. Kuid viimasel on samuti hind.
Kaevurite seisukohast tuleks hoida pöialt, et uue õlitehase rajamise okkalisel teel ei sünniks enam uusi tagasilööke. Nende töökohad sõltuvad suurel määral selle valmimisest.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)