Tänasest Põhjarannikust saab lugeda, kuidas bürokraatlikud protseduurid on juba neli aastat pidurdanud Auvere agropargi rajamist.
JUHTKIRI ⟩ Bürokraatia kurnab meid vaeseks
Kui sisuliselt võiks see agropark juba praegu valmis olla ja anda sadadele inimestele tööd ning tuua riigi- ja kohalikesse eelarvetesse maksutulu, siis selle asemel tuleb jätkuvalt tegelda mitmesuguste uuringute ja analüüsidega. Nende läbiviimine aga takerdub, sest kord pole võimalik leida tunnustatud kiilieksperte ja siis on jällegi liblikauurijatel tööd mitmeks aastaks ette planeeritud.
Arusaadav, et uute ettevõtmiste kavandamisel tuleb arvestada keskkonnamõjudega, aga sellega ei saa ka lolliks minna ning lähtuda tuleks eelkõige tervest mõistusest ja seaduste tõlgendamisel ka normaalsest kaalutlusõigusest. Ülemäärane pilli lõhki ajamine ja takerdumine bürokraatlikkuse džunglisse kurnab meid lõpuks vaeseks ning majanduslangusele ei tulegi lõppu.
Töökohtade kaotamiseni viivate, rohepöördega seotud otsustega ei kaasne mingit mõjuanalüüsi ega uuringuid. Aga nii kui keegi hakkab uusi töökohti looma, on tunne, nagu oleks tegu mingi erilise kurjamiga, kelle eest on parimaks kaitseks bürokraatlik soomusrüü.
Tore, et riigiasutused raporteerivad sellest, kuidas õiglase ülemineku taotluste esitamiselt on pidur maha läinud. Tulemuste seisukohast tasub aga olla siiski mõõdukalt vaoshoitud. Üks asi on taotluse esitamine ja rahaeralduse otsused, hoopis omaette teema on aga bürokraatliku kannatuste raja läbimise järel uute ettevõtete käimapanekuni jõudmine.
Iga uus valitsus ütleb, et hakkab bürokraatiaga võitlema, aga paraku on ta jäänud selles lahingus ikka kaotajaks.