JUHTKIRI ⟩ Valitsusliit käitub Ida-Viru probleemide suhtes jaanalinnu kombel

Vabariigi valitsuse istung Stenbocki majas. Foto: Eero Vabamägi

Kuigi vabariigi valitsuse laua taga mõlgutatakse mõtteid, et ühe aasta ametis olnud Ida-Virumaa esindaja lahendas enamiku piirkonna probleemidest ja pärast tema ametist lahkumist polegi enam talle mantlipärijat vaja, näitavad teated tegelikkusest midagi muud.

Norstati poolt inkassofirma GS Core tellimusel läbi viidud uuringust tuleb välja, et 40 protsenti Ida-Virumaa elanikest kardab või on kindel, et ei saa järgmise aasta jooksul igapäevaste rahaliste kohustustega hakkama. Siinsete elanike majanduslik ebakindlus on märkimisväärselt suurem kui mujal Eestis ja see aina kasvab.

See on ka loogiline, kui vaadata näiteks töötuse statistikat. Ida-Virumaal on töötuse määr tänavu oktoobri alguse seisuga 12,3 protsenti, samas kui Eestis keskmiselt on see alla seitsme protsendi. Praegune töötuse tase Ida-Virumaal on paraku ka kõrgem kui kolmel eelneval aastal oktoobris.

Ida-Viru sotsiaal-majanduslik laastamine on olnud paratamatu kaasnähtus, mis on käinud koos poliitilise otsusega hukata aegamööda põlevkivitööstus veel enne, kui uut majandust on asutud üles ehitama.

Praegused võimuparteid käituvad jaanalinnu kombel, kui leiavad, et pärast seda kui suuremale osale õiglase ülemineku fondi rahale on taotlused esitatud, on ka probleemid lahendatud. Kulub veel mitu aastat, enne kui uued ettevõtted tööle hakkavad. Ja lisaks on vaja uusi fonde, sest praegune on liiga väikese mõjuga.