JUHTKIRI ⟩ Liitumise hirm: kas meilt võetakse midagi ära?

Jõhvi linna silt. Foto: Peeter Lilleväli

Omavalitsuste liitumine tekitab osas elanikes alati umbusku. Nii oli see aastal 2017, kui eelkõige väiksemates omavalitsustes oli vastumeelsus haldusreformi vastu iseäranis suur, ning nii on see ka praegu, mil erinevalt toonasest riigi juhitud reformist on Jõhvi ja Toila otsustanud vabatahtlikult leivad ühte kappi panna.

Eks hirme ole rohkem Toilas, kus tajutakse, et kuus aastat tagasi Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühinemise tulemus (Jõhvi hüppas viimasel hetkel alt ära) polnud kõige õnnestunum. Tänase liitumise eestvedajad ütlevadki, et seekordne ühinemine on tollase "tööõnnetuse" vigade parandus. Jõhvi valla eesotsas on praegu teiste arusaamadega inimesed kui toona.

Aga hirmud on sellele vaatamata ja need on arusaadavad. Eriti Toilas, kus alles tehti otsus gümnaasiumi kaotamise kohta. Kartus, et liitumisel suurema Jõhviga saavad jõhvikad otsustamisel jämeda otsa enda kätte ja neil pole asja ei Toila, Voka ega Kohtla-Nõmme muredest, on üsna loomulik. Aga ka jõhvilased võivad arvata, et pärast liitumist peavad nad rohkem raha loovutama valla äärealadele.

Kõige suurem ülesanne praegustele ja tulevastele vallajuhtidele saabki olema see, kuidas luua sündivale omavalitsusele uus identiteet, millesse ka elanikud usuksid. Võib ju rääkida, et Toila ja Jõhvi elu on juba praegu niivõrd läbi põimunud, et mingeid piire siin vaat et polegi. Ent põhiküsimus ongi, kuidas veenda elanikke, et liitumise tulemusel ei võeta kelleltki midagi ära, vaid pigem antakse juurde, ning seda veendumust hiljem ka tegudega tõestada.