Sel nädalal toimunud rahvakoosolekutel, kus räägiti Jõhvi ja Toila valla võimalikust ühinemisest, kõneles Jõhvi vallavolikogu esimees, et see haldusreform annab lisaks muule võimaluse parandada piirkonna mainet elupaigana, sest erinevalt mitmetest teistest piirkondadest on Jõhvi ja Toila mõlemad ilma tööstustaagata omavalitsused, kuhu noored võiksid tahta tulla elama.
JUHTKIRI ⟩ Kes tegeleb Ida-Virumaa mainega?
Ida-Virumaa maine pärast on mures oldud juba aastakümneid, kuid paraku ei ole siinsed võimud suutnud kuidagi aru saada, kui oluline see on, ja kui ongi aru saadud, pole osatud eriti midagi ette võtta. Juba siis, kui alles oli veel maavalitsus, püüti pidevalt midagi koostada, mingeid dokumente toota, kuid kuigi kaugele ei jõutud.
Aga muidugi on siin väga olulisel kohal omavalitsuste tegevus ja nende töö kvaliteet ning kuidas see kõik välja paistab. Paraku näeme aeg-ajalt just Ida-Virumaa omavalitsustes toimuvat sündmusi, mis ühe või teise piirkonna renomeed ülejäänud Eesti silmis kahjustavad. Kõige eredam näide siin on muidugi Narva, kus oleme viimastel aastatel näinud tegevusi, mis muu Eesti ebameeldivalt ikka ja jälle üllatama paneb. Olgu tegemist siis kohaliku võimu reaktsiooniga piirilinna purukspommitamise aastapäevaks üles pandud näitusele või punamonumentide minemaviimisele. Politiseeritud munitsipaalametikohtade loomisest rääkimata.
Ega palju jää maha ka Kohtla-Järve, kus aeg-ajalt jätkub eetiliselt küsitav personalipoliitika.
Jõhvi maine sai tugevasti kahjustada aastatel, kui siin toimusid pidevad löömingud võimu ümber ning kunagi regioonikeskuse staatuse üle uhke olnud Jõhvi naeruvääristas ennast kogu riigi silmis. Tagajärjeks see, et piirkonnakeskuse staatusest on praeguseks vähe alles jäänud.
Ida-Virumaal ongi suuremates omavalitsustes häda olnud selles, et kohalikel poliitikutel on pahatihti peaeesmärgiks olnud mitte omavalitsuse edendamine, vaid võimule saamine, selle kindlustamine ja isikliku kasu lõikamine. Seda kõike muuta saavad vaid valijad. Ja selle kohta on meil ka häid näiteid.