KOMMENTAAR ⟩ Kas Ida-Virumaa saab jõukaks või jääb tühermaaks?

Pilt on illustratiivne. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaa tulevik sõltub kõige rohkem piirkonna võimekusest meelitada ligi investeeringuid ja oskustööjõudu ning edu saavutamiseks peavad koostöös panustama nii riik kui kohalikud omavalitsused. Järgmise kümne aasta valikud, otsused ja reaalsed tegevused viivad kas piirkonna jõukuseni või lasevad sel manduda tühermaaks.

Ida-Virumaa seisab silmitsi mitmete pöördeliste sündmustega, mis sunnivad piirkonna strateegilisi valikuid hoolikalt läbi mõtlema ja paika panema. Reageerida tuleb rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tulenevatele muutustele ning arendada põlevkivitootmisele alternatiivseid ettevõtlusvaldkondi.

Teiste riikide kogemus näitab, et loobumine liiga pika perioodi jooksul fossiilsetest kütustest pidurdab uute tööstusharude teket. Ruhri ja Saarimaa näitel tuleb kivisöest loobumisel keskenduda majanduse ümberorienteerimisele ning riikliku ja regionaalpoliitika suunamisele eelkõige nendesse valdkondadesse, mis hõlmavad infrastruktuuri arendamist, uute ettevõtete meelitamist piirkonda, tööhõivet ning uute haridusvõimaluste tekitamist. Sealjuures on määrava tähtsusega riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö. Piirkonda on oluline saada selliseid investeeringuid, mis võimaldaksid suures mahus ära kasutada olemasoleva tööjõu oskusi ja lihtsustada ümberõpet.

Riik võiks lisaks õiglase ülemineku fondi toetustele pakkuda ka lisamaksusoodustusi ettevõtete asutamisel Ida-Virumaale.

Ka peamised probleemkohad puhtamale energiatootmisele üleminekul on Eestis sarnased näiteks Saksamaa, Portugali ja Hispaaniaga: ettevõtluse ja elupiirkonna arengut pidurdavad riiklikud regulatsioonid, ebasobiv ettevõtluskeskkond, väljaarendamata infrastruktuur, madal innovatsioonivalmidus, investeeringute ja oskustööjõu vähesus, töötuse kasv, vähesed ümberõppevõimalused ja ühekülgne hariduspakkumine.

Ida-Virumaa peamiste väljakutsete, teiste põlevkivitööstuse piirkondade kogemuste ja erinevate mõjurite võimalike omavaheliste koosmõjude analüüs näitas, et Ida-Virumaa tulevikku mõjutavad kõige rohkem piirkonna atraktiivsus investeeringutele ning oskustööjõu olemasolu ja lisandumine piirkonda. Oskustööjõud on vajalik ressurss ettevõtlusinnovatsiooniks ning ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks, samas soodustab see ka kohaliku huvitegevuse ja väikeettevõtluse arengut ning tänapäevase elukeskkonna väljaarendamist.

Tulenevalt atraktiivsusest investeeringuteks ja teadmusmahuka ettevõtluse jaoks vajaliku oskustööjõu olemasolust võib Ida-Virumaa tulevikku kirjeldada nelja arengustsenaariumi kaudu: jõukuse stsenaarium (palju oskustööjõudu ja kasvavad investeeringud), võimaluste stsenaarium (oskustööjõudu on vähe, aga investeeringud kasvavad), potentsiaali stsenaarium (oskustööjõudu on palju, aga investeeringuid piirkonda ei tule) ning tühermaa stsenaarium (piirkonnas pole ei oskustööjõudu ega investeeringuid).

Jõukuse stsenaarium teostub, kui atraktiivne ettevõtluskeskkond suurendab investeeringuid Ida-Virumaale ning lisandub ka vajaliku kompetentsiga teadmispõhist tööjõudu. Jõukuse stsenaariumi iseloomustavad teadmusmahukad ja kõrget lisandväärtust loovad ettevõtted, rahvusvahelised investeeringud, huvitavad töökohad tippspetsialistidele, meeldiv elukeskkond ning erinevad väikeettevõtted. Tööstuse konkurentsivõimet toetatakse töökindla roheenergia taristu abil, detailplaneeringuid ja ettepanekuid menetletakse kiiresti, piirkonnas elavad tippspetsialistide pered töötavad kohalikes ettevõtetes ning arendavad ka ise kohapealset ettevõtlust.

Jõukuse stsenaariumile vastandub tühermaa stsenaarium, kus Ida-Virumaad ei nähta potentsiaalselt hea investeeringupiirkonnana ning töökohtade puudumisel liigub ka kogu olemasolev oskustööjõud mujale elama. Teenindussektor kiratseb, elukeskkond on üksluine ning kohalikul omavalitsusel puudub maksubaas vajalike avalike teenuste pakkumiseks.

Naiivne oleks loota, et Ida-Virumaa jõuab jõukuse stsenaariumini õnnelike juhuste tulemusel. Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused saavad juba täna alustada nende võimaluste loomist. Kohalikul tasandil tuleks alustada elukeskkonna parandamisest, et tippspetsialistidel oleks kohapeal teiste piirkondadega võrreldavad elamistingimused, transpordivõimalused ja sotsiaalne infrastruktuur ehk koolid, huviringid, sportimisvõimalused.

Ettevõtetele on vaja anda selgeid sõnumeid, millised ettevõtted on piirkonda oodatud, ning neile ettevõtetele tuleb luua kiired ja mugavad protsessid tegevuseks vajalike lubade ja kooskõlastuste saamiseks. Mõistagi võiks riik lisaks õiglase ülemineku fondi toetustele pakkuda ka lisamaksusoodustusi ettevõtete asutamisel Ida-Virumaale.

Teiste riikide kogemused näitavad, et väga oluline on ka ühtse sõnumi edastamine muudatuste vajaduse, ajakava ja tegevuskava osas. Selleks tuleb lisaks riigi ja kohalike omavalitsuste ühtsetele ning pidevatele sõnumitele kaasata ka meediat ja erinevaid organisatsioone, mis aitaksid sõnumi usaldusväärsust kinnitada ja levitada.

Tõenäoliselt on vaja jõukuse stsenaariumini jõudmiseks teha palju enamat, kui eelnevates lõikudes pakutud, kuid teiste riikide kogemusest õppimine on hea koht, kust alustada. Ühine panustamine ja koostöö piirkonna arendamise suunas nii riigi, kohaliku tasandi, ettevõtjate kui ka piirkonna elanike poolt aitaks kaasa sellele, et piirkond ei muutuks tühermaaks, vaid jõukuse kantsiks. Ida-Virumaal on vajalikud tugevused jõukuse stsenaariumi suunas liikumiseks olemas. Nüüd tuleb vaid veidi kaasa aidata. Üheskoos.

Kristel Pinn, Margrit Kärp ja Jonna Pechter analüüsisid Ida-Virumaa arengudokumente professor Maaja Vadi juhendamisel.