MERILIN PIIPUU ⟩ Mida muudab raamatukogude reform?

Merilin Piipuu, kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Foto: Kultuuriminsteerium

21. sajandi raamatukogu on kogukonnakeskus ja koht, kuhu igal inimesel on asja. Selleks, et riigil oleks jõudu raamatukogusid nende arengus toetada, on kultuuriministeerium ellu viimas rahvaraamatukogude reformi.

Üle terve Eesti on kokku pea 900 raamatukogu, mis teeb raamatukogudest kõige ulatuslikuma avaliku teenuse võrgustiku. Ükski teine asutus ei too riiki ja kultuuri Eesti elanikule niivõrd lähedale. Raamatukogude teenuseid kasutas 2024. aastal 701 000 lugejat, kes tegid aastas ligi 12 miljonit laenutust. See on hea meeldetuletus, kuivõrd olulised ja laia haardega raamatukogud tegelikult on.

Hea raamatukogu on enamat kui lihtsalt raamatute laenutamise koht. See on inspireeriv keskkond ja kogukonnakeskus, mis kutsub inimesi lisaks lugemisele aega veetma, kaugtööd tegema, õppima, muusikat looma, õmblema ja paljut muud tegema. Eestis on juba praegu väga inspireerivaid raamatukogusid. Raamatukogu põhiolemuses ongi olla kõigile avatud, ilma tasu küsimata − raamatukogu kasutamine peab olema mugav, kutsuv ja lihtne.

Hea raamatukogu on enamat kui lihtsalt raamatute laenutamise koht.

Tänapäeva maailma parimad raamatukogud on imelised avalikud ja kõigile tasuta ruumid, kus saab lisaks raamatute lugemisele näiteks mägironida, kokanduskirjaoskust arendada, telesaadet lavastada või kaameraid laenutada ja VR-stuudiot kasutada. Raamatukogu pakub lisaks raamatute laenamisele veel väga palju võimalusi, et olla kogukonna ja tulevaste põlvede jaoks edaspidigi kutsuv ja oma.

Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti rahvusraamatukogu. Kõige rohkem on rahvaraamatukogusid − 2024. aasta seisuga kokku 480 −, mille pidajateks on kohalikud omavalitsused.

Riigil on seejuures aga kandev roll üksikutest omavalitsuste raamatukogudest ühtse võrgu kujundamisel. Selle jaoks peab riik suutma nii üksikute raamatukogude kui ka terve võrgu arengut tänapäevaselt suunata ja toetada. Rahvaraamatukogude reformi eesmärk ongi aidata kõiki Eesti rahvaraamatukogusid, et need vastaksid nii kohalike kogukondade kui ka neid valitsevate omavalitsuste ootustele ja vajadustele.

2023. aastast on kõigil Eesti elanikel võimalik kasutada e-väljaannete laenutusteenust MIRKO, kust saab tellida raamatuid koju või laenutada nii audio- kui ka e-väljaandeid.

2023. aastal avas riik esimest korda raamatukogude kiirendi taotlusvooru, et toetada igal aastal koos kohalike omavalitsustega ligi miljoni euroga raamatukogude innovatsiooni. Voorust toetatakse uuenduslikke lahendusi: renoveerimist ja sisustamist, tehnoloogia soetamist ja paigaldamist ning raamatukogutöötajate erialast koolitamist.

Tänu kiirendile on kohalikud omavalitsused võtnud ette raamatukogude ruumides suuremate muutuste tegemise või uute teenuste loomise ja infotehnoloogiliste vahendite ostmise. Nüüdseks on toetatud kolmandat aastat järjest väga eripalgelisi algatusi. Ida-Virumaal on kiirendist toetust saanud näiteks Jõhvi keskraamatukogu, mida toetati raadiosagedusliku tuvastamise tehnoloogial põhineva iseteenindussüsteemi juurutamisel.

Reformi eesmärk on muuta rahvaraamatukogude korraldust paindlikumaks, kogukondlikumaks ja arengule suunatuks, ajakohastada raamatukoguvõrku ja ülesandeid lähtuvalt kasutajate vajadustest.

Muudatused on kavandatud mitmes etapis. Ühe olulisema uuendusena on plaanis ümber korraldada raamatukogudele antud maakondliku koordineerimise ülesanded. Praegu peab rahvaraamatukogu seaduse järgi olema igas maakonnas maakonnaraamatukogu, mis on maakonna teistele raamatukogudele komplekteerimis-, koolitus- ja nõustamiskeskus − tegemist on kohaliku omavalitsuse raamatukoguga, millele riik on andnud lisaülesanded.

Riigi soov on olnud, et tekiks keskne arendusüksus, mille peamises fookuses oleks raamatukoguvõrgu terviklik arendamine − et raamatukogudele pakutaks keskselt korraldatud teenuseid kogude komplekteerimisest koolituste korraldamiseni koos vajalike tugiteenustega. Seadusemuudatusega asub arendusüksuse ülesandeid täitma Eesti rahvusraamatukogu. Sujuvamaks üleminekuks jätkavad 2026. aasta lõpuni komplekteerimist ning rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike andmebaaside loomist ja pidamist maakonnaraamatukogud.

Riiklike ülesannete ümberkorraldamine ei tähenda, et raamatukogud tegevuse lõpetaksid. Riigi poolt 15 maakonnale antud lisaülesanded koondatakse Eesti rahvusraamatukokku, kuid rahvaraamatukogu jääb kohaliku omavalitsuse asutusena edasi toimima.

Kui seni on rahvaraamatukogusid nähtud pigem kultuuri- või pärandiasutustena, siis seaduses toodud uus kirjeldus sõnastab rahvaraamatukogu põhieesmärgid ning -ülesanded nii kultuuri- kui ka haridusasutusena.

Praeguse lugeja jaoks ei peaks tema asukoht mängima suurt rolli. Vahet pole, kas asutakse Tallinna kesklinnas, Vastseliinas või sootuks välismaal, lugejal peaks olema võimalus tarbida samasuguse kvaliteediga raamatukoguteenust kõikjal. Seejuures tuleb appi ennekõike nn ilmavõrk: reformi oluline osa on 2027. aastast ühtse üleriigilise raamatukogude andmekogu pakkumine kõigile Eesti raamatukogudele.

Ühtse raamatukogusüsteemi kaudu pääseb ligi nii kõigile raamatukogude füüsilistele laenutustele ja muudele teenustele kui ka e-raamatute kogule, mis Eesti raamatukogude lugejatele on kättesaadav asukohast sõltumata. Raamatukogud saavad endale aga töökindla ja turvalise töövahendi.

Kultuuriministeerium plaanib uuendatud rahvaraamatukogu seaduse valitsusele heakskiitmiseks esitada ja sealt riigikogule menetleda anda veel enne sügist.

Meie raamatukogud on täiesti ainulaadne avalik ruum, mis aitab igapäevaelu paremaks teha ja inimesi kokku tuua. Loodetavasti jõuab selle pika töö tulemusel raamatukogudesse sagedamini ka see pool eestimaalastest, kellel pole neisse ammu või seni asja olnud.