Tööstusvargused on nõukogude pärand

Ida-Virumaa tööstusettevõtetel on viimase 30 aasta jooksul olnud paremaid ja halvemaid aegu. See on eelkõige seotud olnud ikka turuolukorraga, aga üsna sageli ka tehnoloogilise mahajäämusega, mistõttu on mõnedki neist lausa nüüdseks kinni.

Ent üks oluline aspekt, mis kindlasti tööstusettevõtete majandusolukorda mõjutab, on olnud ka töötajate käitumine, kui lisateenistust püütakse saada ebaseaduslikul teel, otse öeldes varastades.

Vargustega on hädas olnud kaevandused ja elektrijaamad, õlitehased ja keemiaettevõtted. Massilised vargused tekitasid suurt peavalu ka praeguseks pankrotistunud Kreenholmis. Mitte et see olnuks ettevõtte hääbumise peapõhjuseks, kuid kindlasti mõjutas ettevõtte tegevust. Nagu ka kõigi teiste oma.

Kuigi tööstusettevõtetes tunduvad turvameetmed sageli ülikarmid, näitavad sellised juhtumid nagu tänases Molykorp Silmeti loos, et ideaalseid turvasüsteeme pole olemas, kui töötajad on kuritegudeks motiveeritud.

Et sellised asjad juhtuvad, on kindlasti osaliselt nõukogude aja pärand, kus avalikus retoorikas räägiti, kui ausad on nõukogude inimesed, kuid samas oli ettevõtetest varastamine massiline.

Muidugi ütleb see üht-teist ka ettevõtete personalipoliitika kohta. Kui töötaja on piisavalt motiveeritud, siis enamasti ta ei lähe oma töökoha ja renomeega riskima mõnekümne euro nimel. Kuigi alati leidub muidugi erandeid. Aga ettevõtted ise peaksid samuti näitama sallimatust ebaausate töötajate vastu, mis on mingis mõttes kindlustuspoliisiks nende endi varale.