Valitsus panustab majanduse kasvatamisele
12. mai 2017, 23:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus pani aastate 2018-2021 riigi eelarvestrateegias paika suuremad eesmärgid ja nende rahastamise kava järgmiseks neljaks aastaks. Suurteks eesmärkideks oleme seadnud majanduse, julgeoleku, rahvaarvu ja heaolu kasvu.
Näeme peamise ühiskondliku heaolu kasvu allikana vabaturumajandusel põhinevat majanduskasvu. Kiirem majanduskasv võimaldab rohkem panustada meie rahvaarvu, julgeoleku ja inimeste heaolu parandamisse.
Eesti majandus kasvab aastatel 2017-2021 keskmiselt 2,8 protsenti aastas. See tähendab kogutoodangu kasvu hinnatõusu arvestamata. Eurodes mõõdetuna kasvab meie majandus ligi 5,5 protsenti aastas.
Riigi maksutulu kasvab keskmiselt 6,5 protsenti aastas. See on võimalik, sest eksport, inimeste sissetulekud ja ostujõud kasvavad. Maksutulust moodustavad suurima osa sotsiaalmaks, käibemaks ning aktsiisid.
Selle toel kasvab järgmistel aastatel kiiremini valitsuse panus perede, tervishoiu, pensionide, hariduse, riigikaitse ja taristu heaks.
Soovime Eesti majanduskasvu kiiremaks muuta. Meid ei rahulda ühe protsendi lähedale jääv majanduskasv, kuna sellise tempoga ei jõua meie majandus niipea jõukamatele naabritele järele.
Inimeste ja ka riigieelarve tulusid mõjutab kõige rohkem maksuvaba tulu reform. Sellega kasvab enamiku inimeste maksuvaba tulu 500 euroni. Kuni 1200 eurot teenivate inimeste sissetulek kasvab seetõttu peale tavalise palgatõusu täiendavalt kuni 64 euro võrra kuus.
Eesti maksusüsteem muutub nii ka majanduskasvu toetavamaks, sest maksustame vähem töötamist ja teenimist ning rohkem tarbimist. Maksukoormus stabiliseerub 36 protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Aastani 2021 kasvavad prognoosi järgi keskmine palk ja pensionid ligi 5 protsenti aastas. Hinnad seevastu tõusevad keskmiselt 2,5 protsenti aastas, jäädes palkade ja pensionide tõusule alla.
Peale maksureformi toetavad majanduskasvu investeeringud taristusse, energiasäästu ning teadus- ja arendustegevusse, kuid ka töötamist soosivad reformid, nagu vanemahüvitise ja toimetulekutoetuste reform.
Majanduskasvu edendamiseks on vaja investeeringuid, mis toetaksid targema ja tulusama töö tegemist. Valitsus investeerib praeguse teadmise järgi nelja aastaga kokku rekordiliselt 2,3 miljardit eurot ning oma eelarvega keskvalitsuse asutused, nagu ülikoolid, haiglad ja sihtasutused, investeerivad veel 730 miljonit eurot.
Riigi investeeringute tase on 2018. aastal kõigi aegade kõrgeim ja valitsussektori investeeringud moodustavad järgmisel aastal 5,8 protsenti SKTst. Sellega on Eesti valitsussektori investeeringud kindlasti Euroopa Liidu suurimate hulgas.
Nelja aastaga investeerime riigimaanteedesse 535 miljonit eurot ja muusse taristusse 135 miljonit eurot. Samuti rajame või renoveerime 69 miljoni euroga üle Eesti suuremates asulates mitukümmend tervisekeskust, mis koondavad ühte kohta perearstide ja tavalisemad eriarstide teenused.
Teiste hulgas on saanud rahastuse Narva, Sillamäe, Jõhvi ja Kiviõli tervisekeskused. Narva saab peale selle sisekaitseakadeemia kolledži ning projekteerimisele lähevad Sillamäe politsei ja pääste ühishoone ning Ida-Viru keskhaigla aktiivravikorpuse teine ehitusjärk.
Kaitsekulud on ka tulevikus üle 2 protsendi SKTst. Eesti iseseisva kaitsevõime arendamiseks on meil väga põhjalikud ja detailsed plaanid neljaks ning kümneks aastaks. Liitlaste vastuvõtuks tarvilikud kulud lisatakse 2 protsendile SKTst ja siin valitsus järeleandmisi ei tee. Esimest korda ajaloos on loodud 60 miljoni euro suurune kaitseinvesteeringute programm.
Endiselt jälgime valitsussektori eelarve tasakaalu, aga nüüdsest paindlikumalt pikema perioodi keskmisena. See tähendab, et eelarvepoliitika jääb konservatiivseks ja tasakaalu, aga edaspidi lubab seadus kasutada eelmiste aastate ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKTst. Kui ülejääke pole, tuleb eelarve aga teha struktuurses tasakaalus. Seega on riigi rahandus heas korras ka edaspidi.