/nginx/o/2018/05/24/11983124t1h62f1.jpg)
Toilas elab koloniaalajastu vaim
/nginx/o/2017/11/10/7300709t1hb8a2.jpg)
24. mai 2018, 22:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toila vallaga on kõik valesti. Õigupoolest ei tohiks olla sellenimelist nähtust üldse olemas. Liiatigi veel säärase sisepoliitikaga.Viga on semiootiline. Nomen est omen. Uue ühisvalla nime sidumine Toila asulaga määrab automaatselt ära, kus asub inimteadvuses omavalitsuse keskus või ääremaa ning kellele kuulub võim.
Kui võimul on Toila elanikud ja valla nimi on endiselt Toila vald, ei saagi toimuda nihet võimurite arusaamas, et haldusreformi tagajärjel tekkis uus omavalitsus. Semiootiline taaskäivitus jäi paraku tegemata, mistõttu tähendab haldusreform vaid seda, et üks vald neelas alla kaks teist valda. Kuigi tegelikult sündis täiesti uus vald.
Vaadates valla asulate asukohti maakonna suurlinnade suhtes, märkame Toila jäämist ääremaale. Sisulist taristulist tõmmet tal pole, erinevalt valla läänepoolsetest alevitest-küladest, mis lähevad elukeskkonnana arvesse kui Kohtla-Järve ja Jõhvi aedeeslinnad.
Toila, endise väikevalla keskus pole uue valla Rooma. E-riigis ei loe vallamaja asukoht. Toila ajaloolisest rollist kõneleb tõik, et Taani hindamisraamatus (1219/41) on vallast kirjas Järve, Kohtla, Kukruse, Ontika, Saka, Tõrvaküla, Valaste ja Pühajõe küla. Leia loetelust Toila.
Senise ühe keskusega ja selle ümber koondunud kogukonnaga Toila omavalitsuse asemele tõi haldusreform mitme keskuse ja kogukonnaga konstruktsiooni. Sotsiaalne konstruktsioon on ühiselt loodu ning ühiselt loodut ei saa keegi omavoliliselt ümber teha. Olemuselt on vald nüüd kogukondade konföderatsioon. Kusjuures neil kõigil on oma nägu, lugu ja selgroog. Valitsemisel peab arvestama nii uue ülevallalise kui ka varasemate kohalike sotsiaalsete konstruktsioonidega. Rääkimata otsuste teaduspõhisusest.Kuid valitsetakse vanamoodi nagu varem Toila valda. Muutunud oludes on tulemuseks ajaloo prügikasti põhjakihist pärit kolonialistlik valitsemisvorm. Kolonialismi iseloomustab emamaa täielik võim koloonia üle, sealse senise poliitilise eliidi hävitamine või sõltuvussuhtesse asetamine, koha käsitlemine pelgalt ekspluateeritavate ressursside allikana ning põlisrahva nägemine alama eluvormina. Vana Toila vald on emamaa, endised Kohtla ja Kohtla-Nõmme aga kolooniad. Ajaloost teame, et kolonialismiga käis kaasas pidev sõda kohalike ja kolonisaatorite vahel. Põhjaranniku lugeja sai talvel kaasa elada Kohtla-Nõmme koloniaalsõjale. Laululava rajamine, kergliiklustee ehitamine, rahvamaja remont, rulapargi püstitamine on neli Kohtla-Nõmme valla ajal algatatud projekti. Vallavõim kasutab siinkohal neoliberalistlikku uue valla argumenti, et kõik on vaja üle vaadata ning uuesti otsustada, kas ikka on asi otstarbekas ja kulutõhus. Kuni selleni välja, kus toimub asula jaanituli. Nüüdisaegsed juhtimisteooriad taunivad mikromänedžeerimist tööd ja talente pärssiva võimutsemisena. Korra juba kogukonna ja rahastusfondide hindamiskomisjonide heakskiidu saanud avaliku ruumi projektid vajavad mida? Ära tegemist. Lugedes Toila isevalitsuse protokollidest "pehmete väärtuste sektori" arutelusid, tuleb tunnistada, et sel seltskonnal pole aimugi urbanistikast kas või populaarteaduslikul ehk Sirbi realugeja tasemel. Sellega on ammendunud arutelu Toila otsuste ja otsustajate sisulise pädevuse üle.Viimane tüliõun, rulapark, pidanuks tulema rahvamaja taha, sada viisteist sammu noortekeskusest. "Mägede hääle" kaudu kaasatud energiajoogi kaubamärgi Red Bull ultimaatum, et nemad on valmis rulapargi ehitusega aitama vaid juhul, kui see tuleb kaevandusmuuseumisse, sai vallavõimu täistoe. Suurkaubamärgid armastavad end turundada elustiilide kaudu, ostes sel moel endile sümboolset kapitali, ning eesmärk on ehitada rulapark nende jaoks lahedasse kohta, mitte teha kogukonnale kingitust, nagu serveerib seda võim.
Kofeiinisiirup pole lastelake, kuid ei mingit eetika-, globalismi- ega tervisekriitilist analüüsi protokollis, tiibadega punapulli survestamist kompromissile, see oleks liiga keeruline. Niipalju siis võimu mõttehaarde ulatusest. Aborigeenile anti ka peotäis klaashelmeid ja ta oli õnnelik.
Vallavalitsuse avalike suhete ja identiteedipoliitikast ma kirjutada ei viitsi. Toila valda, nagu ta Eesti kaardil piki põhjarannikut laiutab, pole sisuliselt olemas. On Toila ja tema koloniaalvaldused, mille üle valitseb teaduspõhisuskauge külabojaaride pulament. Kolonialism ja neoliberalism on vaimsus, mitte teadus. Asju saab parandada, kuid tolleks on tarvilik süvasisekaemus ja mentaliteedi saneerimine, milleks pole vallavõimu koalitsioon minu hinnangul võimeline. Sest võim ei eksi kunagi.