11. juuni 2013, 23:42
Õli toob energiasõltumatuse ja jõukuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati ehk kolmandat korda toimus põlevkivisümpoosion Eestis 2009. aastal. See oli aasta, kui otsustasime rajada oma uue Enefit280 õlitehase.
Enefit280 õlitehas rajaneb 30 aasta pikkusel kogemusel. Suurendasime tehase võimsust eelmise õlitehasega võrreldes kaks korda, lisasime keevkihtkatla ning suurendasime energiatõhusust ja vähendasime mõju keskkonnale.
2009 - nafta hind oli 70 USA dollarit barreli kohta. See jõudis tasemele, kus põlevkiviõli tootmine muutub kasumlikuks. Ja siin me nüüd oleme - 4. rahvusvahelisel põlevkivisümpoosionil 2013. aasta juunis üle 400 asjatundjaga 30 riigist. Nüüd on Enefit280 valmis ja tehases käib kuumkäivitus, toodetud on esimene õli. Me ei ole veel saavutanud täisvõimsust ja peame lahendama mõned mehaanilised küsimused. Keegi ei ole öelnud, et tehnoloogia arendamine on lihtne, kuid oleme sellele pühendunud ning kindlad, et tootmine käivitub tehases peagi. Praegu on meie äri jaoks väga põnev aeg. Hinnad on jätkuvalt kõrged - nafta hind läheneb 105 USA dollarile barreli kohta ja üleilmne energiavajadus kasvab jätkuvalt oluliselt. Siin Eestis ei ole põlevkivisse investeeritud kunagi nii palju kui vaid mõne viimase aasta jooksul. Eestis on investeeritud meie kodumaisesse põlevkivitööstusesse miljard eurot.
Mõelgem järgmisele. Meil on käsil maailma suurima põlevkivitehase Enefit280 kuumkäivitus. Oleme rajanud poole nüüdisaegsest põlevkivil töötavast 300 MW elektrijaamast Ida-Virumaal. Meie peaaegu 100 aasta pikkused kogemused põlevkiviga on andnud meile julguse laieneda USAsse, kus on maailma suurim põlevkiviressurss (Utah' projekt).
Meil on käsil ehitus- ja projekteerimishanke ning kaevandushanke menetlus 500 MW Jordaania põlevkivielektrijaama jaoks, mis aitab leevendada selle riigi energiakriisi. Tulevikku vaadates on mul hea meel öelda, et ajal, mil uurime koos teiste ettevõtetega võimalusi kogu maailmas, on palju elevust ja ootuspõnevust.
Energiaturg on viimase kümne aasta jooksul radikaalselt muutunud. Selle taga on kaks olulist uuendust: Kanada õliliivad ja kildagaasi arendamine. Kombinatsioon ajahambale vastu pidanud tehnikatest, nt horisontaalpuurimine ja hüdrauliline kivimi purustamine, on näiteks USAl võimaldanud muutuda kiiresti oluliseks energiatootjaks. Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) hinnangul möödub USA maailma suurima naftatootjana Venemaast ja Saudi Araabiast 2020. aastaks, kui mitte varem. Praegu ootame huviga veel üht olulist energiamuutust - üleilmset läbimurret põlevkivienergia vallas. Käes on õige aeg põlevkivitööstuse arendamiseks. Ressurssi on külluses ja see on hästi uuritud - teame, kus on maailma põlevkivivarud, milline on nende kvaliteet ja kuidas neile ligi pääseda. Kivimi puhul ongi tore see, et see ei liigu ja muutub väga, väga aeglaselt. Põlevkivil ei ole tavalise nafta uuringuriski ja selle varud on vähemalt neli korda suuremad kui kõik toornaftavarud kokku.
Ei ole ime, et American Petroleum Institute'i president Jack Gerard on nimetanud põlevkivi järgmiseks kullasooneks. Tehnoloogiad on end tõestanud - ehkki pidevalt tehakse põlevkiviuuringuid ja toimub arendustegevus, täpselt nagu nafta- ja gaasitööstuse teistes valdkondades, on fakt, et meil on rakendamiskõlblikud tehnoloogiad energia tootmiseks põlevkivist.
Põlevkivitööstused on olemas mitmetes riikides - oleme juba kaua aega Eestis põlevkiviga tööd teinud, kuid peale meie tegutsevad põlevkivitööstused ka Brasiilias, Hiinas, Iisraelis ning lähitulevikus Jordaanias ja USAs.
Kõige olulisem on asjaolu, et toornafta hinnad on jäänud piisavalt kõrgeks, et toetada arendustegevust. Ehkki tuleviku täpne prognoosimine on keeruline, osutavad rahvusvahelise energiaagentuuri ja teiste hinnangud, et nafta hinnad peaksid püsima - ning seda tasemel, mis teeb põlevkivi kasumlikuks. Kahtlemata on meil ettevõttena - ja üheskoos majandusharuna - olulisi põhjusi olla tuleviku suhtes optimistlik.
Samal ajal kui arendame projekte välismaal, peame leidma lahenduse ka teistele küsimustele: kuidas optimeerida meie protsesse ja tehnoloogiat eri põlevkiviliikide jaoks. Iga põlevkivi on ise moodi ja mitte kellelgi ei ole veel õnnestunud luua üht tehnoloogiat, mis toimib veatult iga põlevkivi puhul. Valmislahendust ei ole; meil on piisavalt kogemusi, et taibata: mõned etapid meie protsessis vajavad teistsuguste põlevkivide puhul kohandamist. Ehkki ei ole olemas ühte sobivat lahendust kõikidele põlevkiviliikidele, on meil eeliseid, mis annavad meile julgust. Meil on kontrollitud tehnoloogia ja protsess, mis toimib hästi Eesti põlevkivi puhul ning on kohandatav eri põlevkiviliikide tarbeks; meil on kümnenditepikkune kompetentsus käidu, keskkonnanõuetele vastavuse ning arendustegevuse alal. Teame, mida on vaja selle töö tegemiseks.
Oleme Frankfurdis töötanud välja piloottehase, mis võimaldab meil mõista põlevkivide erinevusi ning modifitseerida oma protsessi nende erinevustega arvestamiseks. Teame samuti, et selleks, et see tööstus areneks edukalt mastaapselt paljudes asukohtades, peame tegema koostööd. Meist igaühel ei ole vaja uuesti ratast leiutada.
Paremate praktikate vahetamine sellistel üritustel nagu see siin on meie ühise edu seisukohast ülioluline. See aitab meil ära tunda, mis eri põlevkiviliikide puhul toimib ja mis ei toimi.
Õli annab riikidele energiasõltumatuse, töökohti ja üldist õitsengut. Huvi mittetraditsiooniliste energiaallikate vastu on kasvamas üle maailma plahvatuslikult, mis saab tähendada ainult seda, et oleme hea meelega osa järgmisest üleilmsest energiarevolutsioonist - põlevkivist.
Sandor Liive kõne eile Tallinna tehnikaülikoolis alanud 4. rahvusvahelisel põlevkivisümpoosionil.