Sisekaitseakadeemia ületoomine ootab valitsuse otsust

Hanno Pevkur. Foto: Peeter Lilleväli

Reedel Ida-Virumaad külastanud siseminister Hanno Pevkur, kes oli Reformierakonnas ka üks peaministrikandidaate, soovib, et ideaalis teeks praegune võimuliit järelejäänud kümne kuu jooksul põhimõttelise otsuse, kas sisekaitseakadeemia tuuakse Ida-Virumaale või mitte. Otsustamiseks vajalik eeltöö on 99 protsendi ulatuses tehtud.

Kui palju te siseministrina olete mures selle pärast, et suur osa Ida-Virumaal, aga ka Tallinnas elavatest inimestest on igapäevaselt selles infoväljas, mis pole ei Eesti ega ka läänemaailma vastu sugugi sõbralik? Või on see teema sisejulgeoleku seisukohast ületähtsustatud?

Esimene sõnum on kindlasti see, et meie sisejulgeolek on tagatud. Meie ametkonnad teevad kõik vajaliku selle nimel, et mingeid provokatsioone ei toimuks.

Enamikku elanikke huvitab eelkõige see, et neil oleks olemas töö, korralik palk ja soe kodu ning perel oleks kõik hästi. Sotsiaalne turvalisus on kindlasti olulisem kui vaidlused poliitiliste mängude üle.

Minu reedel Narvas toimunud kohtumised eri inimestega andsid veendumuse, et narvakad armastavad Eestimaad ja Narvat. Ma ei näe mingit põhjust, miks keegi peaks hakkama Eesti vastu mingeid meeleavaldusi korraldama.

Kuidas selgitada valdavalt teises infoväljas viibivatele inimestele, miks Eesti toetab Ukrainat ja pooldab Venemaa suhtes sanktsioonide kehtestamist?

See on tõesti oluline teema. Suurem küsimus on selles, kas me suudame kuidagi mõjutada seda inforuumi, kus täna suur osa meie venekeelsest elanikkonnast on. Siin on väga suur osa eelkõige kohalikul meedial.

Minu isiklik tunne on, et jõuga ei saa kelleltki midagi ära kiskuda. Et paneme ühe kanali kinni ja sunnime teist vaatama. Töötab see, et ausalt ja avameelselt inimestega rääkida. Seeläbi kujuneb ka inimeste inforuum avaramaks ja objektiivsemaks.

Ütlete, et sisejulgeoleku tagamisel on esmatähtis sotsiaalne turvalisus. Kui vaadata numbreid - olgu selleks tööpuudus, palgatase või kinnisvara väärtus -, siis Ida-Viru jääb Eesti keskmisest selgelt maha.

Näitajad erinevad tõesti. Kuid vaadates tänaseid arenguid Ida-Virumaal, usun ma küll, et need hakkavad muutuma. Võtame ainuüksi Narva. Seal saavad korda promenaadid ja linnuse park, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Jalad on alla saanud suur tööstuspark, kuhu tuleb uusi töökohti.

Ma väga loodan, et Ida-Viru tööpuuduse numbrid hakkavad vähenema. Pigem seisab küsimus ümberõppes. Kuidas neid inimesi, kel on spetsiifilised oskused - olgu need siis Kreenholmi ajast või kuskilt mujalt -, õpetada nõnda ümber, et nad vastaksid tööstusparki tulevate uute ettevõtete vajadustele.

Vaadates suuremat pilti, tuleb selgelt välja, et arvestatav osa nii Ida-Viru tööstusparke, turismi kui ka logistikat on tihedalt seotud Venemaaga. Kui praegu on raudne eesriie laskumas Venemaa ja läänemaailma vahele, siis mõjutab see suure tõenäosusega ka ärisuhteid. Kuidas selliseks olukorraks valmistuda?

Ei ta [raudne eesriie] nüüd tule nii palju ette.

Veel mõned kuud tagasi polnud samuti ilmselt palju neid, kes oleksid arvanud, et suhted Venemaa ja Lääne vahel nõnda teravaks lähevad nagu praegu.

Absoluutselt nõus, et me ei näe kõiki asju ette. Küll aga näeme täna, et Eestisse tulla tahtvatele venemaalastele väljaantavate viisade hulk kasvab. Meie väga selge arusaamine on, et uus piiripunkt on vaja võimalikult kiiresti valmis ehitada, et suurendada piiripunkti läbilaskevõimet.

Uus koalitsioon on lubanud uuendada Ida-Viru riiklikku tegevuskava. Mida uut sinna tuleb, võrreldes neli aastat tagasi teie eelkäija Marko Pomerantsi eestvedamisel valminud kavaga?

Kõige kriitilisem koht on ikkagi ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine. Kui vaatame ka järgmise perioodi Euroopa Liidu investeeringuid, siis sealtpoolt on põhimõtteliselt üks põhiline sõnum - eurorahaga tehtud investeeringud peavad looma uusi töökohti.

Eurorahaga tuleb teha rahamasinaid?

Eks ta nii tegelikult on. Kui edendame ettevõtlust, siis tekitame ka töökohti juurde ning see toob riigile rohkem maksutulu ja kasvab majandus. Minu sõnum Ida-Viru omavalitsusjuhtidele on, et piirkonna konkurentsivõime säilitamiseks tuleb teha rohkem koostööd.

Riigi investeeringud Ida-Virumaale viimase seitsme aasta jooksul ulatuvad miljardi euroni ja see on kolossaalne summa.

Juba eelmise koalitsiooni leppes oli kirjas, et kaalutakse sisekaitseakadeemia ületoomist Ida-Virumaale. Kuhupoole kaalukausid nüüd kolm aastat hiljem on jäämas?

Meile on valikute ja võimaluste osas pilt enam-vähem selge. Lihtsustatult öeldes on kaalukausil Tallinn, Jõhvi või Narva. Võimalik on ka osade kaupa ületoomine, kas näiteks piirivalvekolledž või vanglakolledž või politseikolledži esimene kursus, mis tegutseb kasarmurežiimil.

Nüüd on küsimus selles, kas ja millal on valmis ka valitsus tervikuna otsust tegema. Rahakalkulatsioonid ja ruumide vajadus on selged, asukohahinnangud olemas. Otsuse langetamiseks vajalik eeltöö on 99 protsendi ulatuses tehtud.

Enam-vähem sama rääkis eelmine siseminister Ken-Marti Vaher ka aasta tagasi.

Tegelikult palus valitsus Ken-Marti Vaheril aasta tagasi, kui ta selle küsimusega kabinetti tuli, täpsustada mõningaid nüansse, mis nüüdseks on tehtud.

Ideaalis näeksin, et otsuse, kuhu suunda me läheme - kas hakkame Tallinnas Kase tänaval asuvat akadeemiat renoveerima või tuleme Ida-Virumaale -, teeks ära praegune koalitsioon. Siis saaks hakata täpsemalt vaatama rahaplaane ja asuda projekteerima, mis võib nii suure projekti puhul olla kaheaastane protsess. Alles siis saab hakata rääkima ehitamisest.

Mida arvate praeguse pingete eskaleerumise taustal endise Ida-Viru maavanema Riho Breiveli algatusest, et piirivalvureid tuleb paremini relvastada, et nad oleksid võimelised kaitsma riiki sissetungijate eest?

Üks mis kindel, et piirivalve isikkoosseisu varustust tuleb parandada. Siin ei ole mingit küsimust. Meil on tehtud ka plaan, et kui meil õnnestub kiireloomuliselt raha saada, siis millised võimekused me kõigepealt täiustame ja mida teeme siis, kui see jääb kahe-kolme aasta peale.