Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/05/13/11993730t1hd2dd.jpg)
/nginx/o/2014/05/13/11993730t1hd2dd.jpg)
Ajalugu täis uusi väljakutseid, julgust proovida, ambitsiooni areneda. Ajalugu, mida on kujundanud kümned tuhanded inimesed. Eesti Energia sündis 1939. aastal elektrifirmana - sellisena vajas meid tolleaegne Eesti. Kohaliku elektrifirmana tegutsesime väga pikki aastaid: ehitasime välja elektrivõrgu, ehitasime elektrijaamad, viisime elektri Eesti kodudesse.
Elektriäri on üle elanud mitmeid huvitavaid aegu ja muutusi. Pärast Teist maailmasõda valitses Eestis energiadefitsiit. Tarbimise piiramiseks oli kodus kasutatavate elektripirnide arv kindlaks määratud. Iga päev teatati raadiost elektritarbimise piiramise režiime ning elektripliidi kasutamiseks oli vaja eriluba. Sellised piirangud on ammu minevik ja elektrit saab osta vabaturult. Me oleme avatud turul edukad ning Eesti Energia turuosa on Eestis 70 protsenti ja Baltikumis 30 protsenti. Samas kasvavad pidevalt ka ootused elektrimüüjale ja võrgu kvaliteedile.
Põlevkivitööstus on isegi vanem kui Eesti Energia. Põlevkivikaevanduste algusaastail - 1920ndatel - kasutati kirkasid, labidaid, vasaraid ja kiile. Põlevkivi murti lahti käsitsi. Päeva jooksul jõudis üks töötaja kaevandada keskmiselt kaks tonni põlevkivi. Nüüdseks on meile appi tulnud masinad, aga kaevuri roll põlevkivi maa alt välja toomisel on jätkuvalt oluline. Põlevkivikogused on kordades kasvanud ning ühe kaevuri kohta kaevandame mitte enam kaks, vaid 24 tonni põlevkivi päevas.
Põlevkivitööstuse kuulsusrikas ajalugu algaski õlitootmisega - veel enne Eesti Energia sündi toodeti Eesti Vabariigis põlevkiviõlist vedelkütuseid. Alles pärast Teist maailmasõda liikus põlevkivitööstuse tähelepanu elektrienergiale.
Eesti Energia hakkas põlevkivist elektrit tootma 1949. aastal valminud Kohtla-Järve elektrijaamas, millele järgnes kolme aasta pärast teine - Ahtme elektrijaam. Tõeline suurtootmine algas Balti elektrijaama käivitamisega 1959. aastal. Kümme aastat hiljem lisandus veelgi võimsam jaam - Eesti elektrijaam. Peaaegu kogu kaevandatud põlevkivi läks toona elektrienergia tootmiseks.
Õlitootmine sai Eesti Energias alguse 1980. aastal, mil Eesti elektrijaama juurde rajati eksperimendina õlitehas. Seadet ei suudetud aga tööle saada ja õlitootmine jäi pikaks ajaks tähelepanuta kõrvaltegevuseks. Algusaastail tootis tehas vaid 1400 tonni õli ehk 0,5 protsenti projektvõimsusest ja töökindlus oli vaid 0,7 protsenti. Õlitehast ähvardas isegi vanarauaks saatmine.
Õnneks seda ei tehtud. Koos nafta turuhinna tõusuga suurenes meie huvi õlitootmise vastu ning meie enda insenerid leidsid lahenduse, kuidas tehas hästi tööle saada. Tänapäeval toodame aastas ligi 215 000 tonni põlevkiviõli, mis on 96% projektvõimsusest, töökindlus on 83%.
Nüüd on põlevkivienergeetika põhiküsimus, kuidas saada põlevkivist rohkem energiat kätte. Põlevkivile saab anda suurima väärtuse, kui toodame sellest õli ja elektrit koos. Võtame põlevkivist kõigepealt välja õli, järelejäänud poolkoksist ja utmisel tekkinud põlevkivigaasist toodame aga elektrienergiat. Nii ei ole õli ja elekter enam konkurendid. Rohkem õli tähendab ka rohkem elektrit. Esimese sammu selles suunas oleme juba astunud, ehitades uue õlitehase. Tulevik toob veel palju uusi õlitehaseid.
Põlevkivitööstuse arengu võtmesuund on tehnoloogiate arendamine ja uute energiaallikate kasutuselevõtmine. Tänu uutele tehnoloogiatele oleme keskkonnamõjusid mitmeid kordi vähendanud, samas kaevandamis- ja tootmismahte vähendamata. Selle tulemusel on põlevkivitööstus puhtam kui eales varem. Uute tehnoloogiate mõju õhuheitmetele võib näha kas või elektrijaamade korstnatest tõusva suitsu värvusest.
Lisaks puhtamale tootmisele oleme ka Eesti üks suuremaid metsaistutajaid. Näiteks ainuüksi 2013. aastal lõplikult suletud Aidu karjääri oleme 40 aastaga istutanud neli miljonit puud. See on kolm puud iga Eesti elaniku kohta. Aidu karjäär on teenäitaja kaevandatud aladele uue elu andmisel - hiljuti valminud sõudekanal annab sellele piirkonnale uue väärtuse.
Põlevkivi roll energeetikas on läbi aja muutunud. Muutunud on ka Eesti Energia roll ja nägu. Kohalikust elektrimonopolist on saanud vabas konkurentsis tegutsev põlevkivienergia ettevõte. Eesti Energia lugu on kujundanud inimesed - kümned tuhanded inimesed, kes on Eesti Energiale 75 aasta jooksul oma jälje jätnud.