Noored väärivad suuremat sõnaõigust
4. juuni 2014, 01:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu arutas hiljuti oluliselt tähtsa riikliku küsimusena noortevaldkonna teemasid ja noorsootöö arendamise võimalusi.
Räägiti haridusest, tervislikest eluviisidest, kodusest kasvatusest, tööhõivest ja noorte võimalusest ühiskonna protsessides rohkem kaasa rääkida. Noorte endi peamise sõnumina jäi kõlama valimisõiguse andmine kohalikel valimistel alates 16. eluaastast. Ja miks ka mitte!
Noortena pean silmas 7-26aastasi inimesi, keda on Eestis 290 000, mis on 22,4% kogu rahvastikust. Kahjuks on selles eas inimeste osakaal langevas trendis.
Riigi eesmärk on kaasata noori rohkem ühiskonnaprotsessidesse, et noortel oleks avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks. Kõik saab alguse kodusest kasvatusest, mis kujundab noore inimese hoiakud, käitumise, väärtushinnangud ning ellusuhtumise. Kui koduse kasvatuse vundament on puudulik, on väär arvata, et kool suudab üles ehitada kvaliteetsed seinad ja katuse.
Konkurentsivõimeline ja tööturu ootustele vastav haridus on üks olulisemaid eeldusi elus edukaks hakkama saamiseks. Tähtis on õppekavade pidev ajakohastamine, et ühiskonna ja tehnoloogiate arenguga sammu pidada. Meie õppekavad peavad rohkem vastama tööturu ootustele, pakkudes juba põhikoolinoortele võimalusi praktiliste oskuste kujundamiseks.
Väga olulisel kohal on loovuse, ettevõtlikkuse, analüütilise mõtlemise, julge pealehakkamise, "finantsilise kirjaoskuse" ning õppimisvõime arendamine. Suure osa nendest oskustest annab gümnaasiumides pakutav ettevõtlusõppe programm. Kiiduväärt on algatus lülitada ettevõtlusõpe ka põhikoolide õppekavasse.
Formaalhariduse kõrval on tähtsal kohal ka n-ö mitteformaalne haridus ehk huviringid. Näiteks osalemine otsustuskogudes, noorteorganisatsioonide töös jne. Ettevõtjad on ühe töölevõtukriteeriumina välja toonud just eelneva osalemise ka mitteformaalses hariduses.
Noorsootöö on Eestis suhteliselt hästi korraldatud. Valdkond põhineb suuresti omaalgatusel, hõlmates 5000 ametikohta ja tervet hulka vabatahtlikke. Meil on üle 200 noortekeskuse, ligikaudu 650 huvikooli, 48 noortemalevat, mitmesuguseid noorteühinguid ja osaluskogusid. Samas on probleemiks ebaühtlane tase üle riigi, mis on tingitud finantsilistest ja inimressursi erinevustest. Koostöö ja kogemuste vahetamine on siinkohal olulised märksõnad. Kiita tuleb meie kohalikke omavalitsusi, kuna koguni 221 nendest panustab noorsootöö tegevusse.
Senisest rohkem tuleb tegelda noortega, kes ei ole ühiskonnas aktiivsed, ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel. Fookus peab olema selle sihtrühmani jõudmisel, nende kaasamisel ühiskonnaellu.
Meie noorte üldine füüsiline võimekus on kahjuks aasta-aastalt kehvemaks muutunud. Kindlasti mängivad siin rolli arvutid, nutiseadmed ja teler, mille taga veedetakse üha rohkem aega. On muidugi ka muid tegureid. Ometigi on Eestis üsna head võimalused tervislikult ja sportlikult aega veeta, alustades kehalise kasvatuse tundidest, koolispordist ja spordiringidest ning lõpetades värskes õhus mängimise ja looduses viibimisega.
Noortele on väga oluliseks eeskujuks ema-isa, sõbrad, õpetajad ja iidolid. Peale isikliku eeskuju tuleks kaaluda veel ühe kehalise kasvatuse tunni lisamist õppekavva ning kohalike spordibaaside tasuta kasutamise võimaldamist noortele.
Noortest rääkides ei saa üle ega ümber tööhõive teemast. Noorte töötus Euroopa Liidus (EL) kasvab. Kui 2008. aastal oli töötuid noori ELis kokku 4,18 miljonit, siis käesoleval aastal on selliseid noori 5,56 miljonit.
Eestis seevastu on noorte tööpuudus viimastel aastatel vähenenud. Kui 2010. aastal oli 33% noortest tööta, siis praegu on nende hulk langenud 16%-le. Seda suuresti tänu EASi ja Eesti töötukassa meetmetele ning riigi otsustavale tegevusele. Euroopas nähakse võimaliku lahendusena tööjõu senisest veelgi vabamat liikumist ja ühtsemat, ent dünaamilisemat majandusruumi. Välja on töötatud ka ELi noortegarantii põhimõtted.
Ettevõtjad on välja toonud noorte töökogemuste ja -oskuste puudumise. Seetõttu on väga tähtis noortes tööharjumuste tekitamine ja töökogemuste omandamine. Karjäärinõustamine, praktikavõimaluste ning malevakohtade loomine ka väiksematesse omavalitsustesse on tähtsal kohal noorte sisenemisel tööjõuturule.
Paraku on Eestis kohati liiga paindumatud tööregulatsioonid. Tuleb kaaluda tööaja ning lubatud töövaldkondade loetelu senisest paindlikumaks muutmist. Ettevõtjad on hädas ka kohati liigse bürokraatiaga. Samas on tähtis järjepidev kontroll, et noorte õigused oleksid kaitstud.
Noorte võimalused ühiskonnas kaasa rääkida on aasta-aastalt paranenud. Noortevolikogude loomine kohalike omavalitsuste juurde, osaluskogude ja noorteorganisatsioonide teke ning aktiivne tegevus on noorte hääle kuuldavamaks teinud.
Valimisõiguse andmine kohalikel valimistel alates 16. eluaastast oleks minu meelest abiks, et noorte võimalused ühiskonnas kaasa rääkida veelgi suureneksid.