Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/10/03/11994365t1h0850.jpg)
/nginx/o/2014/10/03/11994365t1h0850.jpg)
Riigieelarve arutelu on igal sügisel parlamendi olulisim töö, mille käigus toimub tuliseid vaidlusi ja vahel kestavad istungid öö läbi. Teisiti ei tule see ilmselt ka tänavu.
Kuid nagu igal aastal, nii võib ka sellel sügisel kindel olla, et jõulude eel saab eelarve vastu võetud. Septembri viimasel kolmapäeval andis valitsus järgmise aasta eelarve riigikogule üle ning töö sellega jätkub nüüd Toompea lossis.
2015. aasta eelarvet on nimetatud kindlustunde eelarveks. Kindlustundel on selles eelarves mitu tahku. Riigi julgeolek, vastutustundlik rahanduspoliitika, mis näeb ette, et kulutada ei saa oluliselt rohkem kui maksudega kogutakse, perede sissetulekute kasv, abivajajate toetamine - kõik need asjad tähendavad kindlustunnet ja on 2015. aasta eelarves hästi esindatud.
Alanevad tööjõumaksud, palgasaajatele jääb rohkem raha kätte: töötuskindlustusmakse langeb 3 protsendilt 2,4 protsendile, maksuvaba tulu tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus. Reformierakonna liikmena on mul eriti hea meel selle üle, et tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile. Madalamad maksud innustavad inimesi töötama.
Lastega perede sissetulek tõuseb. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuarist 19,18 eurolt 45 euroni. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks ehk kokku 90 eurot nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni.
Järgmisest eelarveaastast saavad tasuta koolilõunat ka gümnasistid. See aitab noortel paremini õppimisele keskenduda. Alates järgmisest aastast võrdsustatakse toimetulekutoetuse arvestamisel lapsed pere teiste liikmetega ja toetus lapsele on siis sama suur kui toetus täiskasvanud pereliikmele.
Riigilt palka saavate inimeste sissetulekud kasvavad, avaliku sektori asutuste palgafond suureneb vähemalt 3 protsenti. Keskmisest enam - vähemalt 4,5 protsenti - tõuseb palk õpetajatel ning sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeoleku töötajatel.
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, keskmine vanaduspension tõuseb 44aastase staažiga inimesel 353 eurolt 374 euroni. Tulumaksu langetamise tulemusena tagatakse jätkuvalt pensionite maksuvabastus. Tulumaksuvaba miinimum suureneb seniselt 144-lt eurolt 154 euroni kuus.
Eesti julgeolek on kindel ja kaitsevõime paraneb. Riik tõstab kaitsekulusid ja panustab kaitse-eelarvesse üle 2% sisemajanduse kogutoodangust ning investeerib riigikaitsesse 400 miljonit eurot, et tagada Eesti kaitsevõime pidev areng. Peale selle soovitakse liitlasvägede siinviibimise kulude katteks eraldada lisasummad. Eraldi nimetamist vajab ka valitsuse hiljutine otsus leida raha maismaapiiri paremaks valvamiseks.
Riiklike investeeringute plaan on veel täpsustamisel, kuid Ida-Virumaast rääkides on juba praegu mõned rahastatavad objektid selged. Nii on otsustatud ja alustatud Jõhvi riigigümnaasiumi ehitus. See maksab ca 5,6 miljonit eurot ja valmib järgmise aasta 31. augustiks. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehituse alustamise aeg ei ole veel päris täpselt selge, kuid on kavas ja peaks samuti rahastamist leidma.
Sihtasutuse kaudu jätkub Ida-Viru tööstusalade toetamine, näiteks 300 000 euro eest rajatava uue elektrialajaama ehitus aitab luua eeldused uute ettevõtete tulekuks Ida-Virumaale. Selle tulemusena luuakse 1000 lisatöökohta. Uue nüüdisaegse energiasäästliku tänavavalgustuse saab Jõhvi.
Valitsus on saatnud riigikogule eelarve, mis peaks kindlustama väheste eranditega läbipaistva maksusüsteemi ja toetama ausat konkurentsi tõhusa maksukogumisega. Arendatakse infosüsteeme, et muuta maksukohustuse täitmine lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks. Rahandusministeeriumi sammud maksude paremaks kokkukogumiseks aitavad tagada, et ka alanevate maksudega suudame eelarvesse saada rohkem raha, et tõsta pensione ja toetada abivajajaid.
Kokkuvõttes saab öelda, et 2015. aasta eelarve toob kindlustunnet nii Eestile tervikuna kui Ida-Virumaale ning tagab, et saame uhkusega öelda: Eesti on meie ühine kodu, kus elu tänu meie eneste tublidusele ja vastutustundlikkusele järjest paraneb.