:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/04/12624261t1h8263.jpg)
Tänasel õpetajate päeval õnnitleme loomulikult kõiki pedagooge nende ametipäeva puhul ja soovime neile jõudu ajal, mil meie hariduselu on jätkuvalt muutuste faasis.
JUHTKIRI Ida-Virumaa haridus suurte muutuste keskel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõna "haridusreform" on aastatega nii ära kulunud, et seda püütakse võimaluse korral praegu juba vältida. Asi on selles, et uuendused ja muudatused meie koolisüsteemis on muutunud püsivaks normaalsuseks. Ja ega see olegi ehk midagi üdini halba, sest haridussüsteem on ühiskonna väga oluline osa ja viimanegi on ju pidevates muutustes.
Hiljutine haldusreform pani osa omavalitsusi valikute ette, kus koolide tuleviku üle otsustades häid valikuid pole − osa koolide sulgemine on möödapääsmatu. Nagu võib lugeda tänasest Põhjarannikust, on Lüganuse valla haridusanalüüsis tehtud ettepanek jätta kogu Kiviõli peale praeguse viie haridustempli asemel alles vaid üks põhikool. See oleks väga radikaalne samm, kui nii suurest piirkonnast kaoks ära gümnaasium.
Aga suurteski omavalitsustes on tegelikult gümnaasiume radikaalselt suletud − viimati Kohtla-Järvel, kus nende asemel avati täiesti uus riigile kuuluv gümnaasium. Teatavasti oli selle sünd üsna valus. Järgmisena on ootel Narva.
Ida-Virumaal teeb lisaks laste vähenemisele hariduselu keerukaks ka keeleküsimus. Narvast kolib osa inimesi ära seetõttu, et neil pole võimalik saada piirilinnas korralikku eestikeelset haridust. Kindlasti võivad omavalitsus ja haridusministeerium sellele vastu vaielda, aga nagu teada, on üks asi see, mis formaalselt paberil, teine aga päriselu. Ja just Kohtla-Järve gümnaasiumiga seonduvalt on tulnud valusalt ilmsiks, et eestikeelse õppe osas on mõningates Ida-Viru koolides tegeldud aastaid potjomkinlusega.
Ent siingi on keeruline süüdistada koole, sest isegi kui keelekümblusklassidesse pole võtta eesti keelt emakeelena rääkivaid õpetajad, siis mis veel rääkida muust.
Ida-Virumaa hariduselu on lähiaastatel läbi tegemas väga suuri muutusi. Loodetavasti sünnivad selle tulemusel veelgi tugevamad koolid ning inimeste usaldus siinse hariduse kvaliteedi vastu kasvab.