JUHTKIRI Uus tase perearstinduses

Jõhvi tervisekeskuse ehitus.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Tänases Põhjarannikus räägib 40 aasta juubelit pidanud Ahtme haigla peaarst, et raviasutuse põhimure on kaadripuudus − töötajad vananevad, aga noori spetsialiste tuleb peale visalt. 

Ega parem ole olukord ka perearstinduses ning see on saanud üheks tõukeks, miks riik on lükanud käima moodsate tervisekeskuste rajamise projekti. Noored arstid ei taha tulla kulunud ja iganenud võimalustega perearstikeskustesse või võtta patsiente vastu kusagil magalarajooni korteris. Tänapäeval on lisaks patsientidele ka meedikutel oma ootused töötingimuste suhtes. Nüüdisaegne tervisekeskus peab tagama patsientide võimalikult laiapõhjalise teenindamise, et nad ei peaks mitmesuguste analüüside ja uuringute pärast mööda erisuguseid raviasutusi palju jooksma. 

Jõhvis läinud nädalal avatud tervisekeskus on esimene Ida-Virumaal. Ja selle loomine ei tulnud kergelt. Oli väga keeruline veenda Jõhvi perearste uude keskusesse kolima. Suur osa neist polnudki nõus.

Rajamise järgus on veel tervisekeskused Sillamäel, Kiviõlis ning Kohtla-Järvel. Narvas aga kukkus uue tervisekeskuse rajamise projekt läbi just selsamal põhjusel, et perearstid polnud nõus kolima. Suur osa linna perearstidest on juba eakamad inimesed ning ei näinud mõtet hakata enam kolima, kuna ei plaani pikalt tööd jätkata. Mis saab Eesti suuruselt kolmanda linna perearstindusest edaspidi, on suur küsimärk. Ent loodetavasti sinna kunagi siiski moodne tervisekeskus tekib, sest nagu näitavad erisugused küsitlused, on tervishoiu teema Eesti inimestele üks olulisemaid. Ja kindlasti on tänapäevaste meditsiiniteenuste kättesaadavus üks sotsiaalse turvalisuse näitaja, mis on ka üks argument elukoha valikul. 

Tagasi üles