:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/20/16939038t1h4892.jpg)
Mõned kuud tagasi regionaal- ja põllumajandusministri ametisse asunud Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) püüdleb selle poole, et Tallinnast eemal asuvad linnad ja vallad ning nende elanikud saaksid ettevõtlusest senisest rohkem kasu.
Milliste sammude eest te koalitsioonileppe koostamisel regionaalministrina nagu lõvi võitlesite, et vähendada regionaalset erinevust Eestis?
Meil on päris suur osa investeeringutest plaanitud suunata Harjumaast väljapoole selleks, et seal ettevõtlust arendada. Rõhku tuleb seejuures kindlasti panna ka kohalike kogukondade koostööle, et ei tekiks vastumeelsust.
Lubame kohalikele omavalitsustele luua niinimetatud kohaliku kasu instrumendi, et neil oleks võimalik ettevõtlusest rohkem võita ja et neil oleks huvi, et ettevõtted tuleksid nende territooriumile.
Kas see tähendab, et tulevad mingid uued maksud või muutub mõne olemasoleva maksu jaotamise proportsioon?
Kuidas see mehhanism täpselt kõige paremini tööle saada, on laiema kaasamise küsimus. Tuleb arvestada kohalike omavalitsuste ettepanekutega.
Variante, kuidas ettevõtete makstavatest maksudest osa kohalikesse eelarvetesse viia, on erinevaid. Meil pole olnud veel aega neid täpselt analüüsida, kuidas üks või teine neist mõjub ning milles me suudaksime kokku leppida.
Sellest aastast kehima hakanud automaks muudab eelkõige maal elamise kulukamaks, sest erinevalt Tallinnast ei ole maal tiheda graafikuga ja tasuta ühistransporti. Tallinnas saab autota hakkama, maal ei saa. See on lisakoorem. Kuidas te motiveerite maal elamist?
Meil tuleb suunata noori pärast linnas õpingute lõpetamist maale.
Plaanite taastada kohustuslikku suunamist?
Ei, kindlasti mitte kohustuslikku. Pigem võimaldada rohkem selliseid tingimusi, mis soodustaks seda.
Mis need oleksid?
Tihtipeale öeldakse, et maapiirkondades on puudu selline sotsiaalne võrgustik, mis on olemas suuremates linnades. See on eriti tähtis nooremate inimeste puhul. Oleme arutanud, kuidas riik saaks soodustada seda, et maale kolitaks koos sõpradega. Tänapäeval on ju võimalik tööd teha nii veebi teel kui ka pendelrände korras, eriti seal, kus on ka raudtee lähedal. Kuidas soodustada näiteks seda, et kolm noort perekonda läheksid koos maal elama, mis võib hiljem tõmmata juurde teisigi? See mõte on veel võrdlemisi uus, aga sellega ma vaikselt toimetan.
Tegelikult see mõte ei ole väga uus. President Lennart Meri püüdis samuti 30 aastat tagasi algatada noorte asumi rajamist Narva lähedale Vaivarasse. Aga see plaan takerdus ikkagi majanduslikesse põhjustesse. Maja ehitamine Vaivarasse ja Viimsisse maksab enam-vähem sama palju, aga selle väärtus pärast valmimist erineb kordades ja seetõttu erinevad juba tuntavalt ka pangalaenu saamise tingimused. Mida selle takistusega ette võtta?
Eluaseme küsimus on tõesti väga oluline aspekt. Koalitsioonileppes leppisime kokku, et me jätkame ka Ida-Virumaa elamufondi toetamist.
Oleme mõelnud, kuidas teha pankadele selgitustööd, et selline piirkondlik erinev kohtlemine kõrgema intressi ja suurema omaosaluse nõude näol ei ole päris õige ja see piirab regioonide arengut. Ma saan muidugi aru, et pankadel kui eraettevõtjatel on samuti riskid. Aga püüame selgitada, et ka neid riske saab maandada.
Alati ei ole päris õige öelda, et tagatisväärtust ei ole. Seda moonutab ka see, et eriti maapiirkondades müüakse üsna palju kinnisvara käest kätte, mitte portaalide kaudu, ja seetõttu on selle hindamine keerulisem. Sama objekti väärtus kahe ettevõtte tehtud hindamisaktides võib erineda kuni 40 protsenti.
Üks asi, mis võib muuta maal elamist ja ettevõtluse arendamist keerukamaks, on aina karmistuvad keskkonnanõuded. Kui seni on Euroopa kliimapoliitikaga kaasnevate mõjudega saanud pihta eelkõige energeetika, mille tootmine on seni olnud põhiliselt Ida-Virumaal, siis järjekorras on ka transport ja põllumajandus, mis tähendab taas lisakulutusi. Kas teie meelest on mõistlik selle vallas varasemaid plaane korrigeerida ja astuda edasi rahulikuma sammuga?
Praegu on kliimaeesmärkide saavutamisel oluline tasakaal. Eriti arvestades julgeolekuolukorda, kus meil on vaja panustada palju kaitsesse ja turgutada ka majandust. Meil tuleb praegu keskenduda majanduse arengule, aga see ei tähenda, et kliimaeesmärgid tuleb maha matta, seda ma kindlasti ei soovita.
Kliimamuutustega saab ka meie põllumajandus pihta. Uuringud näitavad, et sajandi lõpuks on Eestis sademete hulk praegusest 19 protsenti suurem. Sagenevad hoovihmad teevad põldudele väga palju kahju. Põllumehed saavad ise ka sellest aru.
Kliimaeesmärkidega on seotud ka 40 protsenti Euroopa toetusprogrammidest tulevast rahast. Kui me tahame rahastuse jätkamist, siis me peame ka neid nõudeid täitma.
Küsimus on pigem Eesti ambitsioonis, mida me ise sellele peale keerame. Aga me peaksime üle vaatama, kuidas teha nii, et kliimaeesmärkide täitmine oleks tasakaalus hakkamasaamise ja ettevõtete arenguga.
Mida konkreetselt selleks teha?
Ministeeriumis käib praegu eelnõude ja määruste audit, mille käigus me vaatame, kas ja kus saab nõudeid või aruandluse protseduure nii palju lihtsustada, et väiksemad ettevõtted, kel ei ole juriste palgal, saaksid nendega hakkama.
Milline on teie kui põllumajandusministri töö mõõdetav eesmärk, kuhu te järgmisteks riigikogu valimisteks tahaksite jõuda?
Eelkõige kasvatada Eesti põllumajandust tervikuna ja eksporti.
Mis on praegu Eesti põllumajanduse tugevused maailmaturul?
Kindlasti piimalehmad. Meil on väga hea tõuaretus ja piimatootmine. Meie geograafiline asukoht soosib seda, et lehmadel on siin hea olla ja nad toodavad palju piima.
Meie kõige suurem trump on, et meil on nii palju puhast loodust. See toit, mida me toodame, on puhas ja kvaliteetne. Ma arvan, et lähikümnenditel me alles hakkame aru saama, kui oluline see kogu maailma mastaabis on. Kliima soojenemisel väheneb maailmas haritava maa hulk, aga inimesi tuleb juurde ja kõik söövad kolm korda päevas. Kui targalt toimetada, on meil väga suur potentsiaal paista silma kvaliteetse ja tervisliku toidu kasvatamise maana.