Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Stella Veber: Miks me vaidlustame Niina Neglasoni süüdimõistva otsuse

Vandeadvokaat Stella Veber. FOTO: Erakogu

Tartu ringkonnakohus tühistas teisel ringil Viru maakohtu otsuse Jõhvi vallavolikogu liikme Niina Neglasoni süüdistuses osaliselt pärast seda, kui Negalson oli esimeses ja teises kohtuastmes täielikult õigeks mõistetud.

Nimelt oli riigikohus pärast kahes astmes õigeksmõistvat otsust tühistanud 28. mai 2021. aasta ringkonnakohtu ja maakohtu otsused osaliselt − toimingupiirangu süüdistust puudutavas osas − ning saatis asja uuesti läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Altkäemaksusüüdistuste episoode puudutavas osas täielik õigeksmõistmine jäi aga endiselt jõusse. See moodustas Niina Neglasonile prokuratuuri poolt esitatud süüdistuste mahust 90% (selle protsentuaalse ulatuse on ka ringkonnakohus otsuses välja toonud).

Kuidas on võimalik, et volikogu liige vastutab kriminaalkorras, hääletades ruumide tasu eest kasutusse andmise poolt ja tasuta kasutusse andmise vastu?

Arutasin oma kliendiga ringkonnakohtu otsuse sisu ja jõudsime järeldusele, et vaidlustame Tartu ringkonnakohtu osaliselt süüdimõistva otsuse.

Nimelt annab seadusliku aluse Tartu ringkonnakohtu otsuse riigikohtus vaidlustamiseks asjaolu, et ringkonnakohus on õigesti nentinud, et puudub vastav riigikohtu praktika ja analüüs selles osas, kas korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu rikkumist sätestav paragrahv kätkeb endas eraldiseisvaid vastutuse aluseid või peavad need igal juhul koos eksisteerima selleks, et lugeda enne 2019. aastat toime pandud tegu kuriteona karistatavaks.

Probleem on selles, et 2019. aasta veebruaris jõustus seadusemuudatus, milles väljendati sõnaselgelt, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

Ajal, mil pandi toime tegu, mida Niina Neglasonile ette heidetakse ja leitakse, et see on karistatav eelviidatud korruptsioonivastase seaduse rikkumisena, kehtis aga teine seaduse redaktsiooni sõnastus. Nimelt nägi sel ajal kehtinud sõnastus ette − erinevalt praegu kehtivast redaktsioonist −, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine vaid juhul, kui samal ajal on täidetud kõik eelviidatud sätte ettenähtud vastutuse alused.

Sellist lähenemist ja korruptsioonivastase seaduse tõlgendamist on pooldatud ka näiteks karistusseadustiku kommentaarides, mille on koostanud tunnustatud õigusteadlased ja praktikud.

Kuna eelviidatud korruptsioonivastase seaduse sätte riigikohtupoolne tõlgendus varasemates lahendites puudub ja seda märgitakse ka ringkonnakohtu otsuses endas, vajab see küsimus riigikohtu konkreetset ja lõplikku tõlgendust.

Seega on kassatsiooni esitamise üks eesmärk vajadus seaduse ühetaoliseks tõlgenduseks muu hulgas ka teistes samasugustes menetlustes, kus on esitatud isikutele süüdistused või kahtlustused toimingupiirangu rikkumises, mis pandi toime enne 2019. aasta veebruari. Käesoleval juhul saab öelda, et juristid ei ole siiani tõlgendanud ühetaoliselt korruptsioonivastase seaduse kõnesolevat sätet. Riigikohus aga otsustab kassatsiooni menetlusse võtmise juhul, kui kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsust ja riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt, mida ma ka oma esitatavas kassatsioonis taotlen.

Lisaks eeltoodule pean vajalikuks märkida, et endiselt on vastuseta küsimus, millest kirjutasin oma kirjalikus seisukohas, mis on esitatud ringkonnakohtule. Nimelt see, kas saab lugeda volikogu liiget vastutavaks korruptsioonivastase seaduse rikkumises olukorras, kus see ametiisik on ilmselgelt teadlik tööandja (st seotud isiku) majanduslikust huvist saada valla ruumid tasuta kasutusse, kuid hääletab ruumide tasu eest kasutusse andmise poolt ja tasuta kasutamise vastu?

Kas saab sellises olukorras öelda, et volikogu liige on pannud toime korruptsioonivastase seaduse rikkumise? Nimelt sellisel juhul ei saaks ilmselt rääkida, et volikogu liige tegutses nn seotud isiku "huvides". Nimetatud kaasuses on ilmselge, et OÜ Corrigo majanduslik huvi oli saada kõnealused ruumid tasuta kasutusse 10 aastaks, kuna see on igale normaalsele äriühingule majanduslikult kõige kasulikum − saada mingid ruumid pikaks ajaks enda kasutusse täiesti tasuta. Eriti arvestades, et Corrigo pidi ise investeerima ruumide kordategemisse üle 230 000 euro. Seega, kuidas on võimalik, et volikogu liige vastutab kriminaalkorras, hääletades ruumide tasu eest kasutusse andmise poolt ja tasuta kasutusse andmise vastu?

Nimelt on minu hinnangul loogikavastane, et tegemist võiks olla seotud isiku majanduslikes huvides tegutsemisega (nagu näeb ette korruptsioonivastane seadus) − Neglason ei hääletanud mitte seotud isiku huvides, vaid seotud isiku huvide vastu. Vald oleks saanud kasu tema hääletuse tulemusel (kui leping Corrigoga oleks sõlmitud) ja oleks saanud kahju teisiti (tasuta kasutusse andmise poolt hääletades) ligi 40 000 eurot. Selle kaasusega on tekitatud olukord, kus seadust tõlgendatakse viisil, et volikogu liige oleks pidanud hääletama vallale kahjuliku otsuse poolt (st tasuta kasutusse andmise poolt), ja sel juhul ei oleks ta vastutanud kriminaalkorras. Nimelt sellisel juhul ei oleks saanud me rääkida hääletamisest otsustuse poolt, mille ulatus võiks olla 40 000 eurot või rohkem.

Tagasi üles
Back