Praeguseks on Toila vallas moodustatud võimuliit Reformierakonna ja valimisliidu Ühtne Vald vahel. Esimesed volikogu koosolekud on toimunud ning saab teha järeldusi uue volikogu hoiakutest.
JOHANNES NEILAND ⟩ Toila võimuliit kasutab esimestest istungitest peale teerullipoliitikat
Konkreetne näide, et võimulolijad ei pea kinni valimiseelsetest lubadustest, on ebaproportsionaalne kohtade jaotus komisjonides. Volikogus kõige enam kohti − 9 − saanud VL Ühtne Vald (ÜV) toonitas enne valimisi läbipaistvuse, avatuse, kaasamise ja kõigi osapooltega arvestamise tähtsust.
Valimisliit ÜV moodustab 17-liikmelises volikogus 9 kohaga 52,9 protsenti, valimisliit Terve Meie Kogukond (TMK) seitsme kohaga 41,2% ning Reformierakond ühe kohaga 5,9%.
Ainus võimalus teerullimeetodi vastu on esitada volikogu otsuse kohta kaebus halduskohtusse ning taotleda kõigi osapoolte võrdset ja eranditeta kohtlemist.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peab komisjoni koosseisu kujundamisel arvestama erakondade ja valimisliitude osakaalu volikogus. Kahjuks ei arvestanud volikogu koalitsioon 24. oktoobri istungil valimisliidu TMK esitatud ettepanekut lähtuda komisjonide koosseisu määramisel seaduses sätestatud osakaalu nõudest.
Samas oli nende endi koostatud otsuse eelnõus kirjas, et lähtutakse volikogu esindatuse osakaaludest.
Tegelikult kinnitati 10 poolthäälega 10-liikmeliste komisjonide kohtade jaotus selliselt: ÜV sai 5 kohta, TMK 3 kohta, Reformierakond ühe koha ning üks koht on jäetud noortevolikogule, kes ei ole esindatud vallavolikogus. Lihtne matemaatika näitab, et võimuliit ümardas kõik enda osalused täisarvudeks suuremaks ja TMK osakaalu väiksemaks.
Sellise otsusega on ilmselgelt eiratud kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, sest valimisliidule TMK antud 3 kohta igas komisjonis ei vasta valimisliidu 7 esindaja osakaalule volikogus. Leiame, et sellega ei ole arvestatud ühe valimisliidu liikmete ning nende valijate huve.
Valimisliidu TMK sisuliselt ainuke võimalus õiglaseks jaotuseks ja teerullimeetodi vastu on esitada volikogu otsuse kohta kaebus halduskohtusse ning taotleda kõigi osapoolte võrdset ja eranditeta kohtlemist.
Valimisliit TMK tegi revisjonikomisjoni moodustamisel ettepaneku seada esimeheks Tarmo Kütt ning aseesimeheks Ulvi Luiksoo. Koalitsioon esitas aseesimehe kohale oma kandidaadi Germo Saare. Hääletamise tulemusena sai esimeheks Tarmo Kütt ja aseesimeheks Germo Saar.
Lootes, et opositsioonile jääb hea tava kohaselt revisjonikomisjoni juhtimine ja kaasatud on ka koalitsiooni esindaja Germo Saar, tegi TMK ettepaneku valida kolmandaks revisjonikomisjoni liikmeks TMKsse kuuluv ja vajalikku pädevust omav Ulvi Luiksoo.
Ka seekord kasutas võimuliit oma teerullipoliitikat ning revisjonikomisjoni kolmandaks liikmeks valiti lisaks juba olemasolevale võimuliidu esindajale veel üks.
Kokkuvõttes jäi opositsioonile komisjoni esimehe koht ning võimuliidule aseesimehe ja kolmanda liikme koht. Demokraatia hea tava kohaselt antakse kontrollorgan alati opositsioonile ning sellega luuakse eeldused avatud ja kaasavaks juhtimiseks. Praegusel juhul jäeti võimuliidule ka revisjonikomisjoni kaks kohta kolmest. See tähendab, et hääletamise korral jääb peale mitte opositsiooni, vaid võimulolijate tahe.
Sellised näited ei kõnele kuidagi nüüdisaegsest, avatud ning demokraatlikust juhtimisest Toila valla volikogus.
Fakt on ka see, et kõigi eelnõude juurest puudus seletuskiri, mida volikogu töökord ette näeb. Seda ei olnud ka otsuse eelnõul, millega vallavanema töötasu tõsteti 2750 eurolt 3500 euroni kuus.
Et valimislubadused ning tegelik elu meie vallas oleks kooskõlas, tuleks kõigil volikogu liikmetel piisava tihedusega üle vaadata ning meenutada, mida valimistel lubati ning milliseid väärtusi ootavad valijad ühelt volikogult ning selle liikmetelt. Ainult nii on võimalik, et Toila vald ei satuks mõttetutesse vaidlustesse ning poliitilisse mudaliigasse.