KAJA KALLAS ⟩ Eesti huvides on, et uus koalitsioon alustaks kiiresti

Kaja Kallas, Reformierakonna esimees, peaminister Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tänaseks on sõda Ukrainas kestnud 109 päeva ja ei näita vaibumise märke. Putin ei ole oma eesmärke muutnud ega mitte varjanudki, et Ukrainale lisaks on tal soov taastada Venemaa impeerium, mille osaks on ka Balti riigid. Kuuldused Leedu iseseisvuse tunnustamise tühistamisest viitavad kõige hullemale stsenaariumile.

Kui Putin pääseb sõjakuritegude eest karistamatult, siis Venemaa kogub end paar aastat ja kõik jätkub uuesti veelgi suuremas mahus. See on meile väga ohtlik ning seda ei tohi lasta juhtuda. Selle nimel tuleb liitlaste juures lakkamatult tööd teha ning Ukrainat võimalikult palju oma kaitsel aidata.

Ukrainas toimuval sõjal on otsesed mõjud ka meile. Energiakriisist saime aimu juba eelmisel talvel, kuid tuleval talvel saavad olud olema veelgi keerulisemad. Oleme teinud samme selleks, et varuda gaasi ning tekitada alternatiivseid allikaid, kuid tõenäoliselt tuleb mõelda ka sel talvel meetmetele, mis aitavad inimestel toime tulla. Kuid need, kes saavad, peavad mõtlema ka sellele, kuidas end ise aidata, sest kõike ei suuda me kinni maksta. See on hind, mida me selle sõjaga seonduvalt peame kandma. Ees seisavad rasked ajad.

Meie julgeoleku tagamisel on sisemine stabiilsus võtmetähtsusega. Te kõik teate, et meil on Putini-meelsete inimeste rühmad. Te kõik teate, et meie sisepoliitikas on väga tugev see leer, kes on Euroopa Liidu ja ka NATO vastu. Võitlusest nende otseselt ja kaudselt Putini-meelsete jõududega kujuneb eelolevatel riigikogu valimistel üks põhilisi lahinguvälju.

Plahvatuslikult on tõusnud kaupade hinnad, eriti energia hinnad ja elamiskulud. Inflatsioonile on kaasa aidanud pensionisüsteemi lammutamine eelmise valitsuse poolt. Võib oletada, et hindade kasv pidurdub, aga jääb igal juhul püsima uuele, mõnede kaupade puhul kõrgele tasemele.

Me usume inimesse, tema ettevõtlikkusesse, ratsionaalsusesse. Me peame ikka panustama ettevõtlusele, turumajandusele, inimeste ratsionaalsele käitumisele. Me usume, et ettevõtlus on suuteline oma ärimudelit uue olukorra järgi kohandama. Aga samas me peame hätta sattunud inimesi toetama, andma inimestele turvatunde, et kedagi ei jäeta maha. See on praeguse, kolmekordse kriisi selge juhtnöör.

Ees seisavad rasked ajad ning valimisteni on jäänud 9 kuud. Eestil on lisaks julgeolekule hulk väljakutseid, millega tuleb tegelda. Kiiresti on vaja kõrghariduse rahastamise reformi, mille poolt Reformierakond on alati olnud.

Pandeemia näitas, kui tähtis on meditsiin. Arstid, õed, hooldajad tegid COVIDi kriisi tagajärgedega võitlemisel hiiglaslikku tööd. Meil on vaja rohkem hästi makstud meditsiinipersonali, mitte betooni valatud järjekordseid maju. Ka pikaajalises hoolduses on suuri vajakajäämisi.

Kõik need vajadused nõuavad, et vaataksime ausalt meie rahandusele otsa. Korras rahandus on alati olnud üks Eesti trumpe. Rahandus vajab terviklikku reformi, üle peame vaatama nii maksupoliitika kui ka kulude poliitika.

Reedel oleks minu juhitud valitsusel täitunud 500 päeva ametisse astumisest. Tegelikult täituski, selle väikese klausliga, et viimased 7 päeva enne viiesajandat juubelit olime ka ametlikult üksi selles koalitsioonis, mille teine pool oli juba päris pikka aega olnud rohkem opositsioonis kui koalitsioonis.

3. juunil otsustasin ma pärast põhjalikku järelemõtlemist, et õudne lõpp on parem kui lõputu õudus, ja lõpetasin ametlikult koalitsiooni, mis juba pikalt ei toiminud. Siiski olen Keskerakonnale selle poolteise aasta eest tänulik. Saime teha palju olulisi otsuseid ja minu esimene valik oleks olnud jätkata selle koalitsiooniga. Ometi otsustas Keskerakond valida lõhkumise tee ja juba eelmise aasta lõpust esitas järjest suuremaid nõudmisi.

Mõistan, et rasketel aegadel, kui ei ole võimalik teha populaarseid otsuseid, ongi raske kanda valitsemisvastutust, kuid Reformierakond ei ole vastutuse eest kunagi põgenenud. Seetõttu tegime ettepaneku Isamaale ja sotsidele moodustada kiiresti uus koalitsioon ning alustada selleks kõnelusi ning tänaseks teame, et nad on selle ettepaneku vastu võtnud.

Praegu on veel liiga vara öelda, kuidas need läbirääkimised kulgevad ja milles me kokku lepime. Ühisosa on meil igatahes olemas ja seejuures päris suur. Eestikeelne haridus, julgeolek, inimeste toimetulek − need on valdkonnad, mis suure tõenäosusega läbirääkimistel domineerivad. Meil kolmel erakonnal on suhteliselt kattuvad arusaamad murekohtadest, nüüd tuleb meil kokku leppida ühistes lahendustes meie ees seisvatele probleemidele. Selge on see, et Eesti julgeolek on meie vabana eksisteerimise alus ning ilma selleta kaotavad kõik muud valdkonnad oma tähtsuse ja tähenduse.

Üks oluline osa sellest julgeolekust johtub eestimaalaste ühtsusest ja ühistest arusaamadest. Seepärast peame tegema kõik meist oleneva, et valimisteni jäänud aja jooksul suudaksime luua seadusandliku aluse eestikeelsele haridusele üleminekuks lähimate aastate jooksul. Et seda reformi ei saa enam edasi lükata, on näidanud Venemaa käitumine oma naaberriikide suhtes.

Eesti huvides on, et uus koalitsioon saaks alustada kiiresti, ning seetõttu oleme valmis liikuma läbirääkimistega tempokalt edasi. Julgeolekuolukord ei näita paranemise märke ja seetõttu on ülioluline, et siseriiklik poliitiline ebakindlus lõppeks ning Eestil oleks rahulik ja kompetentne valitsus.

Eesseisev aeg ei saa olema lihtne. Kõrge inflatsioon, samal ajal majanduse jahtumine, inimeste toimetulek, energiakriis, sõjapõgenikud on probleemid, millele ei ole lihtsaid lahendusi. Märtsis toimuvad valimised tekitavad kiusatusi populistlikeks sõnumiteks, kuid Reformierakond teab, et riigi tulud tulevad maksumaksja taskust ja see on usaldatud valitsuse kätte. Rasketel aegadel ei ole õige lühiajaliselt kasu toovate lahenduste nimel ohverdada Eesti pikaajalised eesmärgid.

Lühendatult Kaja Kallase kõnest Reformierakonna volikogus 12. juunil