MAKSIM ILJIN ⟩ Koos Soomega võime piiriülese elu taas õitsele ergutada

Maksim Iljin, Narva-Jõesuu linnapea ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu juhatuse liige Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaa omavalitsustel seisab ees ühine pingutus, et päästa varem Eesti ja Venemaa piiriülestele investeerimisprojektidele mõeldud Euroopa raha ühisprojektideks Ida-Soomega.

Euroopa Komisjonis valitseb praegu arusaam, et Venemaaga seotud piiriüleste projektide raha tuleb suunata ühtsesse Läänemere fondi, kus see jagataks kõikide Skandinaavia ja Balti riikide vahel ümber. Varem Ida-Virumaa arendamiseks mõeldud summad muutuvad suures katlas meile palju lahjemaks.

Enne sõja puhkemist Ukrainas kavandas Euroopa Liit suuri summasid Venemaaga piirnevate alade ühisprojektideks, et muuta piiriäärsed vallad pulbitseva tegevusega piirkondadeks. Rahasüstid pidid aitama Eesti, Soome ja Venemaa äärealasid, soodustades piiriülest suhtlust, kultuurielu ja äritegevust.

Me peame veenma Euroopa Komisjoni, et Ida-Soome ja Ida-Eesti toetusraha liigutataks senistest Venemaaga koostöö fondidest Eesti-Soome sirmi alla.

Ukrainat ründavat Venemaad me partnerina arvestada enam ei saa. Piiriäärseid kogukondi juba enne sõja puhkemist vaevanud ääremaastumise mure süveneb nüüd veelgi rohkem, sest Venemaa ärisidemed ja turism, mis andsid seni tööd paljudele, muutuvad olematuks.

Samasugusele järeldusele jõudsid Soome-Vene programmi raames Kotka sadamat arendanud Ida-Soome omavalitsused. Kotka sadama reisiterminali arendati Peterburi laevaliini nimel, millest ei pruugi aimatavas tulevikus asja saada.

Siit kerkis idee puhuda elu sisse aastaid tagasi proovitud Kotka-Sillamäe laevaliinile, milleks tuleb rajada reisiterminal Sillamäe sadamasse. Me peame veenma Euroopa Komisjoni, et Ida-Soome ja Ida-Eesti toetusraha liigutataks senistest Venemaaga koostöö fondidest Eesti-Soome sirmi alla.

Novembris külastasid Ida-Virumaa omavalitsuste juhid Kotka ja Lappeenranta piirkonda. Üllatuseks avastasime, et Karjala piirkonda võib inimlike kui ka ühiskondlike murede poolest võrrelda Ida-Virumaaga. Ehkki rääkisime soomlastega inglise keeles, mõtlesime täpselt samasuguseid mõtteid ja tundsime ühesuguseid tundeid, justkui oleksime sama rahvas.

Täpselt samuti nagu Eestiski, külmutati viivitamatult Euroopa Liidu investeeringud Soome-Vene piiriülestesse projektidesse. Nagu Ida-Virumaagi, muutus Lääne-Karjala üleöö piiriäärseks ummikteeks.

Jõudsime järeldusele, et peame ülelahenaabritega seljad kokku panema ja taotlema Venemaaga piiriülese koostöö arendamiseks mõeldud fondide ümber suunamist Eesti-Soome piirülese läbikäimise elavdamiseks.

Soomlased väljendasid kohtumistel selget arusaama, et kui ääremaa tahab saada osa rahvusvahelisest turismist, siis vajab ta kohalikke reisiterminale. Kui turist saabub Helsingisse, siis ta Lappeenranda ei jõua. Eesti puhul kehtib sama seaduspära, sest Tallinna saabunud turist ei jõua Ida-Virumaale.

Venemaa turistidele me keegi enam loota ei saa, sest piir jääb suletuks. Näiteks soomlased rajasid Venemaa turistidele suunatud Lappeenranda rahvusvahelise lennujaama, kuid nende asemel tulevad nüüd turistid Itaaliast ja Taimaalt.

Tänu kriisile langevad meie huvid taas soomlastega paljuski ühte. Kui soomlased loodavad laevaliiniga saada idasse turiste Eestist, siis meie omakorda loodame soomlaste külastustele.

Palju sõltub Eesti ministeeriumiametnike veenmisoskusest ja tarmukusest Brüsselis, samuti tuleb valitsuste tasemel leida soomlastega ühine keel ning teha jõupingutus nihke saavutamiseks. Soomlased käivad seda teemat Brüsselis aktiivselt torkimas. Ka Eesti rahandusministeerium saatis kirja.

Ida-Virumaa omavalitsuste suureks missiooniks kujuneb üksmeele näitamine, et koostöö soomlastega aitab meid kõiki ja toimib mitmekesiselt, alates tööstusest ja lõpetades turismiga.

Suurim takistus on seni vilets ühendus meie riikide äärealade vahel. Selleks, et Kotka linnast tulla Ida-Virumaale ärireisile või puhkama, tuleb ette võtta rohkem kui 400 kilomeetri pikkune teekond. Kuid Kotka-Sillamäe laevaliini avamine lühendaks seda teekonda ligi kolm korda.

Olginasse rahvusvahelise lennuvälja rajamine võimaldaks avada liinilennud Lappeenranda ja Haminasse. Euroopa Liidu raha kaasamine kiirendaks ühtlasi Narva-Jõesuu muuli rajamist, mis riiklike investeeringute kärpimise tõttu taas edasi lükati. Muuli valmimine peataks Narva jõe suudme ummistumise, avades rahvusvahelistele jahtlaevadele ligipääsu meie jõesadamatesse.

Summad, mida Eesti ja Soome vahelise suhtluse elavdamiseks Euroopa fondidest saaksime, on märkimisväärsed. Soome poolt võime arvestada suurusjärguga 40 miljonit ja Eesti poolt ligi 9 miljonit eurot.

Ida-Virumaa sotsiaal-majanduslik potentsiaal on suur, kuid selle realiseerimiseks tuleb luua võimalused. Me ei vaja mitte abiraha, vaid investeeringuid. Piiriülese koostöö fondid töötavad ühiskonna huvides paremini kui sotsiaalne abiraha. Nende investeeringute toel tekivad uued töökohad ja säilivad ettevõtted, ilma milleta meie kaevanduste ja elektrijaamade piirkond käimasolevas rohepöördes toime ei tule.