:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/03/16119407t1h6a4b.jpg)
Mida rohkem Ida-Virumaa inimesi jätab Euroopa Parlamendi valimistel kas mugavusest või ükskõiksusest hääletamata, seda lihtsam on siin piirkonnas valimisvõitu võtta äärmuslike vaadetega kandidaatidel, nagu praegu riigireetmise süüdistusega kohtu all oleval Aivo Petersonil.
Suurem osa tema tulihingelistest toetajatest ei jäta kasutamata võimalust anda talle valimistel oma hääl. Kui aga need, kellele Petersoni vaated on täiesti vastuvõetamatud, jätavad valimistel osalemata ega anna kellelegi häält, siis madala valimisaktiivsuse korral osutubki ta Ida-Virumaal ühe suuremaks, kui mitte kõige suuremaks häältemagnetiks. Sellest omakorda tuleneb kergelt järeldus, et suurem osa Ida-Virumaa elanikest toetab teda.
Euroopa Liidu parlament võib tunduda meie jaoks emotsionaalselt kauge ja võõrana, aga ometigi on Euroopa Liidu poliitikal meie igapäevasele elule üha suurem mõju. Ühelt poolt on Ida-Virumaal Euroopa Liidu raha abil rajatud nii haiglaid, koolimaju, linnaväljakuid, promenaade, veetorustikke ja veepuhastusjaamu, rattateid ja palju muud, mis on muutunud iseenesestmõistetavaks osaks meie elust.
Teisest küljest on Euroopa Liidu poliitika avaldanud mõju meie tööstusele, rohepööre on liigse usinusega kahjustanud siinset majandust ja viinud töökohti, kuid samas pakkunud ka uusi võimalusi neile, kes on olnud osavad näiteks õiglase ülemineku fondi pakkumistest kinni hakkama. Euroopa Liidu otsustest sõltub üha rohkem ka see, kuidas kasvatada meie julgeolekut ja turvatunnet verejanulise idanaabri kõrval.
On oluline, et Euroopa Liidu poliitikat saavad mõjutada ka Eesti inimesed. Seekord on kandidaatide seas ka üsna palju Ida-Virumaaga seotud poliitikuid, nagu (tähestiku järjekorras) Arvo Aller, Kristina Kallas, Virve Linder, Lavly Perling, Hanno Pevkur, Katri Raik, Üllar Saaremäe ja Riho Terras. Valigem siis!