VAMBOLA PAAVO ⟩ Hakkame varjendeid rajama

Vambola Paavo, endine idavirukas Foto: Sille Annuk / Scanpix

Pea kolm aastat kestnud Ukraina sõda peaks olema äratus riigile kui kinnisvaraarendajale. Meil puuduvad tahe ja soov mõelda, kuidas tagada vaenlase rünnaku korral elanikkonna laialdane kaitse. Eelhoiatuse süsteemist räägime sõnades, üldse puuduvad varjendid.

Kirde-Eesti linnadest vähem kui 100 km kaugusel on Venemaa linn nimega Kingissepp, kus asub idanaabri lühimaa raketibaas. Narvast on sinna vaevalt 25 kilomeetrit. Peterburi külje all Pulkovos baseeruvad pikema tegevusraadiusega surmakülvajad. Mõne minutiga võivad need meid tabada. Isegi hoiatussüsteemid ei jõua tööle hakata, kui kärgatavad plahvatused. Esimesi sireene alles paigaldatakse, ehkki riik lubas need paar aastat tagasi tööle panna. Sireenid peavad andma hoiatuse ka võimaliku keemiareostuse korral, Kohtla-Järve ümbruses asub meil tööstusettevõtteid.

Ida-Virumaal nagu mujal Eestiski käib hoogsalt kinnisvaraarendus. Kerkivad uued kortermajad, kuhu soetatakse raske raha eest kodu. Nendel puuduvad paraku varjendid. Ehitamise käigus kaevatakse vundamendiauk, kuhu varjend või varjumiskoht ei mahu. Projekteerija ega arendaja pole tulnud mõttele, et mis siis, kui... võivad kukkuda raketid.

Kui Vene ajal kerkis korrusmajade rajoone, nägi toonane tsiviilkaitse ette ümbruskonda varjendite rajamise. Trepikodades pidid olema evakuatsiooniplaanid. Neid käidi regulaarselt kontrollimas. Elanikud teadsid, kuhu ohu korral minna. Regulaarselt korraldati koolides ja ettevõtetes tsiviilkaitseõppusi. Kui täna peaks antama häire, teeks see noortele koolis palju nalja. Vaevalt pöörab rahvaski tänaval mingisugusele undamisele tähelepanu. Telerites pole jooksmas klippe, kuidas ohu korral käituda. Kuhu peaksin Jõhvis varjuma, kui juhuslikult sinna satun? Tõesti ei tea.

Kui täna peaks antama häire, teeks see noortele koolis palju nalja.

Ametnikud kuulutavad, et esimene valik on inimestele oma maja kelder. Võib ju olla, kui on tegemist isikliku eramuga. Paneelmajades on keerulisem. Keldrid, kuhu peaks varjuma, on aja jooksul kuhjatud täis rämpsu ja muutunud panipaikadeks. Korteriühistutel tuleb asuda neid esmalt puhastama. See maksab, aga ühistute rahalised võimalused on napid.

Kirutud Vene ajal olid maal majandite keskusteski varjendid. Taasiseseisvumise järel jäid need unustusse. Sõda oli toona midagi kauget, ehkki aastail 1991-1993 käis lahingutegevus otse Euroopa südames endises Jugoslaavias. Aastat 20 tagasi Euroopas õppides sain serblastelt teada, et kui ameeriklased 1999. aastal Belgradi pommitasid, päästsid tsiviilelanikkonna Tito ajal rajatud varjendid. Praegugi on need alles ja varustatud kõige vajalikuga.

Kodukohas Kiviõlis olen märganud veel paari suuremat mullakuhjatist. Tean, et seal oli kunagi varjend. Kaitseliidule peaksid omaaegsed asukohad teada olema. Viimane aeg on need kaardistada ja uuesti korda teha. Ukrainlased polnud nii rumalad kui meie, nad jätsid nõukogudeaegsed varjendid alles ja tänavad õnne, et nüüd on kohad, kuhu raketitünnakute eest varjule minna.

Riigikaitsemaksust rääkides peame laskemoona ostmise kõrval rääkima ka elanikkonna laiapõhjalisest kaitsest, nagu seda on teinud soomlased ja norralased. Soomes on riik aastakümnete jooksul rajanud üle 50 000 varjendi ja neid tehakse juurde. Seal pöörati varjenditele tähelepanu ka siis, kui valitses sõprus Venemaaga. On viimane aeg õppida Skandinaavia kogemustest. Täna suudab Soome varjenditesse majutada 4,8 miljonit inimest. Helsingis liikudes tunnen end alati turvaliselt. Linnas on varjendid iga 500 meetri järel ning suudetakse peavarju pakkuda 900 000 inimesele, isegi turistidele. Asukohti näitavad tähistatud viidad. Tuumarünnaku puhuks on kaljudesse rajatud erinõuetele vastavad varjendid. Rahuajal asuvad seal spordisaalid ja kauplused. Sõjaoludes suudetakse kõik 72 tunniga muuta elanikonna kaitseks. Soomes ei tohi praegu vastu võtta ühtegi kortermaja ega hoonet, kui seal puudub nõuetekohane varjend.

Kui hakata meil seda kinnisvaraarendajatele rääkima, on vastus: varjendi rajamine tõstab oluliselt maja hinda. See arusaam tuleb murda. Niikaua kui meil ei panda ehitusseadusesse uusarendustes varjendite rajamise kohustuse punkti, kerkivad jätkuvalt majad, kus ohu korral oleme sisuliselt alasti.