JUHTKIRI Omavalitsuste skepsis uute maksude suhtes on mõistetav

Copy
Sularaha.
Sularaha. Foto: Ilja Smirnov

Kui Jõhvi kehtestas aastakümneid tagasi kohaliku maksu ehk müügimaksu, ei teenitud sellest õieti midagi. Ettevõtjad, kes Jõhvi linnas tegutsesid, jäid sinna edasi tegutsema, kuid registreerisid oma ettevõtte juriidilise aadressi mõnda teise omavalitsusse, nagu tänasest Põhjarannikust lugeda saab.

Praegu kehtiv seadus enam müügimaksu kehtestamist kohaliku maksuna ei lubagi, kuid kuus maksu on siiski, mida omavalitsus iseseisvalt otsustada saab. Lisaks saab ta tõsta näiteks maamaksumäära, mis on küll üleriigiline maks, kuid mis laekub täies ulatuses kohalikule omavalitsusele.

Nüüd, kui riik on käima lükanud laialdase maksude tõusu, küsivad omavalitsused, kas sealt ei võiks neilegi üleüldise hinnatõusu ajal midagi pudeneda. Kuid riik annab omavalitsustele hoopis juskui uue võimaluse, uurides, missuguseid kohalikke makse nad võiksid saada kehtestada. Ehk siis valitsus ütleb omavalitsustele: tehke nagu meie, suurendage inimeste maksukoormust.

Aga suuremat osa omavalitsusi ei kimbuta mitte ainult raha-, vaid ka elanike puudus. Need on muidugi omavahel otseses seoses. Kui elanikke on vähe, laekub ka vähem makse kohalikku eelarvesse. Riik küll annab kehvematele juurde, et veidigi ebavõrdsust tasandada, aga sellest jääb sageli ikkagi napiks, et edendada elukeskkonda ja pakkuda heal tasemel teenuseid. See aga tähendab, et omavalitsus kaotab elupaigana atraktiivsust. Kohalikul tasandil maksukoormuse suurendamine või kehtestamine ei rõõmusta kindlasti sealseid püsielanikke ning mõjub pelutavalt ka potentsiaalsetele uutele elanikele.

Et tõsta atraktiivsust elupaigana, on paljud omavalitsused kehtestanud oma inimestele hoopis igasuguseid soodustusi spordi- või kultuuriharrastusel, maksavad sünni- ja ranitsatoetust, maksavad peale huviharidusele ning teevad pingutusi, et hoida töös koole ja lasteaedu, kus lapsi aina vähemaks jääb. Seega on mõistetav omavalitsuste skepsis uute kohalike maksude kehtestamise suhtes, see oleks justkui iseenda istumise all oleva oksa saagimine.

Tagasi üles