EERIK-NIILES KROSS ⟩ Kohalikel valimistel osalemise õigus jäägu vaid Eesti, Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikele

Eerik-Niiles Kross, riigikogu liige, Reformierakond Foto: Taavi Sepp / Scanpix

Eestis alaliselt elavate agressorriigi kodanike Eesti põhiseadusest tulenev õigus valida kohalike omavalitsuste volikogusid ei ole üksnes julgeolekuprobleem.

Venemaa agressiooni taustal Ukraina riikluse vastu, Venemaa agressiivse sekkumise taustal Moldova ja Gruusia valimistesse ja ägenevate sabotaažiaktsioonide taustal Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide vastu on Vene kodanike valimisõigus Eesti valimistel muutunud usalduse küsimuseks Eesti demokraalikesse institutsioonidesse, valimiste vabadusse ja õiguskorda üldiselt.

Eesti põhiseadus ütleb, et valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Kuigi individuaalselt austab usutavasti enamik Eestis elavaid Vene Föderatsiooni kodanikke Eesti põhiseaduslikku korda, on fakt, et samad isikud, kes valivad meil volikogusid, on ka kohustatud Vene Föderatsiooni kutsel minema sõtta Ukrainas ja on osalenud Vene Föderatsiooni valimistel. Valimistel, mille toimumist Euroopa Parlament peab õigustühisteks. Eesti kodanik tajub selles olukorras suurt õiguskindluse rikkumist. Vene Föderatsiooni kodanike osalemine Eesti valimistel riivab õiglustunnet ja murendab rahva usaldust agressorriigi kodanike kaasabil saadud mandaatide legitiimsusse.

Vene kodanike valimisõigus Eestis on muutunud mitte üksnes julgeoleku-, vaid ka usaldusküsimuseks.

Juristid on nüüd juba paar aastat vaielnud küsimuse üle, kas Vene kodanike valimisõigust saab põhiseadust muutmata piirata, vähemasti agressioonisõja ajaks. Riigikohtu, õiguskantsleri ja presidendi institutsioon on üsna üksmeelselt leidnud, et ei saa. Riigikogu põhiülesanne on tagada Eestis õigusruum, mis vastab põhiseaduse sõnale ja mõttele ning kindlustab, mitte ei murenda põhiseaduslikku korda ja rahva usaldust Eesti riiki.

Vastavalt on riigikogu liikmete kohus tekkinud õigusrahu häire kõrvaldada ja kui seda ei saa teha ilma põhiseadust muutmata, siis põhiseadust muuta.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek võtta kohalikel valimistel kasutusele deklaratsioon, mille allkirjastamisel välismaalased saaksid valida, on instrumendina hea idee, ent sellest ei piisa. Näiteks Moskva patriarhaadi vaimulike puhul pole vaimusideme läbilõikamine põhikirja muudatuste abil ülemäära edukas olnud. On selge, et Vene kodanike staatus demokraatlikus maailmas on nende kodakondsusriigi läbiviidava agressioonikuriteo tõttu muutunud. Meil võib olla neist kahju, see ei muuda neid isiklikult süüliseks, ent õigluse ja poliitilise reaalsuse seisukohalt on see nõnda. Eesti seadusandja peab selle olukorra arvesse võtma ja tegema asjakohased muudatused.

Euroopa riikides elavate või viibivate Vene kodanike nn Berliini deklaratsiooni käisid muide välja Vene emigrandid ise kevadel 2023. Lühidalt ütleb see: Sõda Ukraina vastu on kuritegelik, Ukraina piirid tuleb taastada, sõjakurjategijad peavad kohtu alla minema, Venemaa imperialistlik poliitika peab lõppema, Putini režiim on kuritegelik ja tuleb likvideerida. Allakirjutanud kinnitavad, et austavad demokraatliku ühiskonna väärtusi, inimõigusi, vabadusi ja on vastu diskrimineerimisele.

Vene opositsiooniliidrid on kutsunud kõiki Vene kodanikke selle deklaratsiooniga ühinema. Ei ole sellekohast statistikat uurinud, ent vaevalt on just suur osa Eestis elavaist Vene kodanikest selle deklaratsiooniga liitunud. Aega on olnud üle aasta.

Berliini deklaratsiooni mõte on anda Vene kodanikele võimalus ennast avalikult Putini režiimist distantseerida, kinnitada oma kuuluvust õigusriiklikku maailma ja kvalifitseeruda elamisõigusele Euroopas. Berliini deklaratsiooni autoritel vaevalt on pähe tulnud, et selline enesestmõistetav positsioneeringki võiks anda valimisõiguse mõnes Euroopa riigis.

Olen sotsidega nõus, et Eesti lausa peaks niisuguse deklaratsiooni allakirjutamise seadma Eesti elamisloa saamise eeltingimuseks. Selleks on vaja täiendada välismaalaste seadust.

Valimisõigust Vene Föderatsiooni kodanikele praeguses rahvusvahelises olukorras, kus demokraatlik maailm on igal pool kaitseseisundis, seesugune allkiri siiski andma ei peaks.

Loomulikult tuleb siin mängu ka õiguskindluse küsimus. Õigusriigis üldiselt õigusi ei ahendata, vaid laiendatakse. Õigusriigis ei saa ka seadust kohaldada tagasiulatuvalt. Seega isikud, kellel juba on Eesti elamisluba, saaksid neile kohaldatud deklaratsiooninõude kohtus suure tõenäosusega edukalt vaidlustada.

Kokkuvõttes. On kahju, et Eesti õigusrahu huvides ei tundu olevat muud varianti kui muuta põhiseadust nii, et edaspidi saavad Eesti kohalikel valimistel osaleda Eesti, Euroopa Liidu ja NATO kodanikud. Kolmandate riikidega võib ette näha vastavate kahepoolsete lepingute võimalust. Võime siin kujutleda lepinguid näiteks Ukraina või Jaapaniga. Maailm meie ümber on põhiseaduse vastuvõtmisest kardinaalselt muutunud. Tollane lootus demokraatia üldisele võidukäigule on asendunud hädavajadusega demokraatiat kaitsta. Riigikogu ülesanne on seda teha.

Põhiseadusliku korra austamise ja sõja hukkamõistu deklaratsioon võiks olla aga edaspidi kõigi välismaalaste elamisloa ja kodakondsuseta isikute valimistel osalemise tingimus. Muide, seda deklaratsiooni ei pea sugugi kontrollima kaitsepolitsei, nagu siseminister ette pani. Piisab, kui see on osa valimisdokumentides, mille allkirjastamisel antakse valimisjaoskonnas valimissedel või mis ilmub enne e-hääletust valimisäppi.

Reformierakond peab vajalikuks muuta põhiseadust ja seda paistavad toetavat ka mitmed teised erakonnad. Peame ilmselt koalitsioonipartnereid veel veenma, ent oluline nihe on toimunud. Nagu öeldakse, esimene samm probleemi lahendamiseks on probleemi tunnistamine. Teeme oma ettepanekud arutelus ja loodame neile laiemat toetust.