:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2025/04/29/16807122t1hf276.jpg)
Iseenesest on see tore uudis, et ligikaudu tuhat Kohtla-Järve linna hallatava asutuse töötajat said sel kevadel linnavalitsuselt helde kingituse − toetuste paketi, mis annab neile sünnipäeva-, juubeli-, spordi- ja igasuguseid muid toetusi ning täiendavaid tööst vabu, kuid tasustatavaid tööpäevi.
Teine pool on aga see, et ei tasu unustada, et kõik need tuhande inimese lisahüved maksavad kinni maksumaksjad, keda Eesti suuruselt viiendas linnas on vähem kui 15 000. Seda enam tasub kaaluda, kas ajal, mil majandus ei kasva ning pidevalt on aktuaalne kulude kärpimine, on otstarbekas kasvatada kulutusi, et luua selliseid lisahüvesid, mis enamikule maksumaksjatest erasektoris osaks ei saa.
Kui linnapea Henri Kaselo põhjendab, et näiteks sünnipäevatoetus innustab töötajaid paremini tööle, siis see on suuresti tühisõnaline väide, mis ei ole kuidagi mõõdetav.
Küll aga tekitab küsimusi selliste hüvede kehtestamine pool aastat enne kohalikke valimisi. Pigem võibki siin näha eelkõige kaudset pragmaatilist katset innustada sel moel linnaasutuste töötajaid valima tulema ja andma oma häält praeguste võimulolijate poolt ning lisaks tegema oma tutvusringkonnas nende toetuseks väikseid kampaaniaid.
Viimastel kohalikel valimistel osales Kohtla-Järvel veidi üle 10 000 valija. Kui arvestada elanike vähenemist ja Venemaa kodanike väljaarvamist valijate seast, siis võib valijate arv tulla mitme tuhande võrra väiksem. Linnapalgaliste ning nende pereliikmete ja tuttavate osakaal moodustaks sügisel valijate seas kaaluka osa.