Segadus Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber jätkub, ehkki uue koolimaja seinad aina kerkivad.
Juhtkiri: Gümnaasiumipundar vajab kiiret harutamist
Kõige suuremas segaduses, tundub, on praegu haridus- ja teadusministeerium, kellele ilmselt tuli sügisel Kohtla-Järve eesti kogukonnast alanud pahameeletorm külma dušina. Esmalt ei saanud ministeeriumiametnikud üldse probleemist arugi. Nüüd lõpuks ütles minister Mailis Reps välja ka oma seisukoha, väites, et ministeerium mõistab kohalike eestlaste hirme omakeelse hariduse tuleviku pärast linnas ja pakub välja, et ehk võiks praegune eesti gümnaasium isegi endisel moel mingi aja jätkata.
Kas see on aga jätkusuutlik lahendus? Suur on tõenäosus, et minister käis need seisukohad välja eelolevaid parlamendivalimisi silmas pidades. See teema on hell ja Reps saab aru, et tema kodupartei Keskerakond võib saada siit endale Kohtla-Järve eestikeelse gümnaasiumihariduse hävitaja märgi külge. Aga lasta praegusel kulunud seintega gümnaasiumil mõned aastad tiksuda, hoides rahakraane miinimumi lähedal ja arvestades, et kõrval on kaks uut gümnaasiumimaja, kus koolidel pole mingit probleemi rahastusega, võib tähendada, et gümnaasium hääbub iseenesest. Ministeeriumi eesmärk saab täidetud, praeguste protestijate hääled on selleks ajaks unustatud.
Nii mõnedki armastavad praegu küsida, et kus need protestijad varem olid, kui gümnaasiumireformi on kavandatud juba 6-7 aastat. Aga küllap usaldati riiki, et tulebki tugev head eestikeelset haridust andev kool. Kas oskas keegi arvata, et asju aetakse nii käpardlikult, et kohalike kogukondadega ei räägita, et ametisse saab direktor, kellel pole vähem kui aasta enne kooli avamist lastevanematele vähimatki öelda kooli õppesuundade ja tulvikuplaanide kohta? Protesti katalüsaatoriks saigi tegelikult usaldamatus direktor Irina Putkoneni suhtes, kellest on seni hoovanud vaid otsustusvõimetust.
Mismoodi kogu see pundar nüüd lahti harutatakse, peab selguma õige pea, sest aega kooli avamiseni pole enam palju.