/nginx/o/2020/09/14/13344532t1ha83f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/25/11742443t1h615f.jpg)
Ainus kindel asi tulevikus on muutumine. Peame õppima ise ja õpetama oma lapsi muutustega toime tulema.
Tulevikuhariduse väljakutsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Head noored! Mida ootate oma tulevikult? Lugupeetud lastevanemad! Missugust tulevikku me oma lastele soovime?
Mõeldes tulevikuharidusele, peame arvestama eelkõige sellega, millised on noored, keda õpetame, ja missugused on tuleviku tööjõuvajadused. Tänapäeva noored on sündinud infoühiskonnas ja kasvanud üles kiirete tehnoloogiliste arengute keerises. Nendele on interneti olemasolu 24/7 normiks, nad on sündinud nn puutetundlike sõrmedega, elu digimaailmas on samaväärne päriseluga. Nad ootavad mängulisust nii töös kui õpingutes, teadmiste omandamiseks pole vaja klassiruumis füüsiliselt kohal olla, paljusid õppeaineid saab õppida tasuta online-kursustel, pannes endale ise kokku huvipakkuva õppekava.
Nüüdisaegses haridussüsteemis ei tohi olla ummikteid. Maksimaalselt tuleb ära kasutada võimalus, et eri haridustaseme ja valdkonna koolid asuvad lähestikku, luues eeldusi koostööks eri dimensioonides. Ida-Virumaa on eelisolukorras, kuna siin asub kolm kõrgharidust pakkuvat õppeasutust, kutsehariduskeskus ning sügisel alustab olemasoleva Jõhvi gümnaasiumi kõrval tööd maakonna teine riigigümnaasium. Mõlemad gümnaasiumid peavad üksteist toetama ning täiendama, kuid samal ajal olema n-ö oma nägu, pakkudes maakonna noortele parimaid valikuid. Head virulased, kasutame neid võimalusi siis ühiselt ning targalt ära!
"Eesti majandus sõltub valdkondadest, mis põhinevad reaal- ja tehnikateadustel", rõhutas Triin Ploompuu, Eesti masinatööstuse liidu tegevjuht, oma noorte tulevikku käsitlevas artiklis "Noored, õppige matemaatikat!" 21.01.2019 Postimehes. Infotehnoloogia tungib igapäevaellu kõikides valdkondades, sh kunstis, teaduses, suhtluses, õppimises ja õpetamises. Terav vajadus on valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskustega inseneride järele.
Ettevõtted vajavad tugevate IT-valdkonna teadmistega ning tootmis- ja äriprotsesse tundvaid spetsialiste. Lihtsa töö teevad juba nüüd ja üha enam tulevikus ära robotid ning tööturult kaob ära terve hulk elukutseid (masina-, arvutioperaator, tõlk, teenindajad jm). Samal ajal on kõikides töö- ja eluvaldkondades vaja üha rohkem rakendada insenerlikku mõtteviisi. Seega tuleb keskenduda robotikindla kõrghariduse pakkumisele, st järgmise põlvkonna üliõpilasi tuleb õpetada leiutama, looma ja avastama − tegema seda, mida isegi kõige intelligentsem süsteem ei suuda. Loominguline mõtteviis ja vaimne elastsus on väljakutsed tulevikutöötajale.
Selleks, et omandada tugev kõrgharidus, tuleb tutvustada tehnikamaailma juba lasteaias, jätkata huvi ülevalhoidmist tehnika vastu põhikoolis ning gümnaasiumis aidata kaasa konkreetsete valikute tegemisele. Sügisel Kohtla-Järvel avatav riigigümnaasium võiks olla just see kool, kus on noortele võimalus pakkuda tulevikku vaatavat haridust, võimaldades kõikidel õpilastel õppida laia matemaatikat ning eesti keelt väga heal tasemel, et ei oleks raskusi edaspidi ülikoolidesse sisse astumisel. Mõttekam on rohkem pingutada gümnaasiumis õppides, kus toeks on perekond, õpetajad ja klassikaaslased, kui kaotada aasta ülikoolis või sealt hoopis välja langeda nõrkade matemaatiliste teadmiste ja kehva eesti keele oskuse pärast. Just gümnaasiumis tehakse tulevikusuundade valikud ja pannakse alus edukale karjäärile ning konkurentsivõimele tööturul.
Suur segadus on tekkinud riigigümnaasiumi avamise ümber Kohtla-Järvel, mures on nii noored ise kui ka lastevanemad. Keskendutakse õppekeele- ja rahvusküsimusele, kuigi tegelikult soovime me kõik vaid ühte − loodav gümnaasium peaks pakkuma konkurentsivõimelist haridust kõikidele maakonna noortele (rahvusest sõltumata), et lõpetajad oleksid võimelised edukalt jätkama õpinguid ülikoolides ning valiksid erialad, millel on tulevikku. Ida-Virumaa tulevikulootus on just need meie noored, kes laias maailmas ringi liikudes omandavad suurepärased teadmised ning tagasi tulles panustavad oma oskustega maakonna arengusse.
Ärgem võtkem siis oma hirmude ja eelarvamustega noortelt ära seda suurepärast võimalust saada Kohtla-Järvel tugev ja konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus, väga hea eesti keele oskus ning tulevikus, koostöös Tallinna tehnikaülikooli ja Virumaa kolledžiga, põnev ning väljakutseid täis kõrgharidus.