Kahte arvamust olla ei saa?

Jelena Ragni, Kiviõli vene kooli õppealajuhataja

FOTO: Erakogu

Igaüks meist on koolis õppinud. Ning iga põlvkond on veendunud, et just nende ajal olid kõige tugevamad õpetajad ja kõige põnevam koolielu.

Töö tänapäeva koolis on raske ja huvitav: nutiseadmed, SMART-tahvlid, erisugused programmid, elektroonilised päevikud... Mitte ilmaasjata pole tõstatatud küsimust, kas tulevikukoolis üldse enam ongi vaja õpetajat, kes lapsi õpetab-arendab ja kiidab ning on neile eeskujuks.

Erilist tähelepanu pöörab ajakirjandus koolidele tavaliselt õppeaasta alguses: õpilaste arv, eksamite tulemused, reitingud, direktorite vahetused jne. Ehkki õpetajad kinnitavad ühel häälel, et "tugevate" ja "nõrkade" koolide kohta ainuüksi eksamitulemuste põhjal järeldusi teha ei saa. Sageli kipume ära unustama, et kool ei tähenda ainult hindeid. See on ka kolleegide-mõttekaaslaste kollektiiv, keda ühendab ühine eesmärk: luua õpilaste arenguks võimalikud soodsad tingimused.

Kas see tähendab, et ainult meie kooli õpetajad ei vasta kvalifikatsiooninõuetele? 

Ida-Virumaal on palju ammuste traditsioonidega koole. Teiste seas ka Kiviõli vene kool, mis 2017. aastal sai 90aastaseks. Kahjuks ei pidanud kohalik ajaleht vajalikuks seda sündmust kajastada.

Kohaliku meedia vähese tähelepanu üle me siiski kurta ei saa. Kooli kollektiivi tabas hämmeldus, lugedes 26. jaanuari Põhjarannikus ilmunud artiklit "Vastuolud Kiviõli vene koolis lõpevad direktori lahkumisega" ja 29. jaanuari lehes ilmunud artiklit "Vald uurib Kiviõli vene kooli sularahakassa päritolu".

Miks ei pöördunud nende artiklite autor kommentaaride saamiseks kooli poole, vaid andis välja materjali, mis sisaldas ühepoolset infot ning pealegi veel moonutatud kujul? Sest kirjeldatud konfliktolukorda oli kaasatud kaks osapoolt: direktor ja pedagoogide kollektiiv. Eesti ajakirjanduseetika koodeks ütleb: "Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled."

Peale selle tuleb ära märkida nimetatud artiklite pealkirjade tooni, mis käis välja juba valmis järeldused, mitte soovi asjades selgusele jõuda.

Näiteks pedagoogide kvalifikatsiooni küsimus. Õpetajad, kes on koolis töötanud üle 25 aasta, omavad väljaspool Eesti Vabariiki omandatud kõrgharidust (mida sõltumatu Eesti käesoleva ajani aktsepteeris) ning on oma ala professionaalid, osutusid ühtäkki "juhuslikeks inimesteks", kes on kooli sattunud ei tea kuidas. Kas see tähendab, et ainult meie kooli õpetajad ei vasta kvalifikatsiooninõuetele? Ning ainult meie probleemi võib avalikkuse ette kiskuda? Teadmiseks, et muudatused tehti Eesti hariduse infosüsteemi EHIS tänavu 24. jaanuaril (mille tulemusel tuli välja, et ainult kaks meie kooli õpetajat vastab kvalifikatsiooninõuetele). EHIS alustas tööd 2005. aastal; praegu teeme me päringuid asjaomastesse instantsidesse õpetajate kvalifikatsiooni kinnitamiseks.

Väga kahju, et tõenäoliselt valimisvõitluse tõttu on meie kool sattunud täbarasse olukorda, kus ei pöörata tähelepanu juhiomadustele ning unustatakse ära, et praegustest õpilastest sõltub meie kõigi tulevik. Me mõistame, et pedagoog pole mitte ainult "tundide andja", vaid ka eeskuju lastele ja noortele. Kõik ju teavad, et täisväärtusliku hariduse ja kasvatuse võib omandada vaid siis, kui koolis valitseb asjalik, stabiilne ja loominguline õhkkond. Kiviõli vene kooli kohta avaldatud artiklite toon aga sellise õhkkonna loomisele kaasa ei aita.

Tänapäeval esitatakse kõrgeid nõudmisi nii õpilastele ja õpetajatele kui ka kõikidele teistele kooli töötajatele. Praegu aga on meie kooli kollektiivil emotsionaalselt raske iga järgmise ajalehenumbri ootuses rahulikult tööd teha.

Tagasi üles