Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis õpib praegu peaaegu pool tuhat särasilmset õpilast, kellest suuremal osal kaob sära silmist kohe, kui mõeldakse tulevale kooliaastale.
Õpilaste tulevik ei ole riskimiseks ja katsetamiseks
12. veebruar 2019, 07:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aastal, sidudes oma haridustee Kohtla-Järve Järve gümnaasiumiga, olin teadlik, et suure tõenäosusega tuleb mul lõpetada planeeritavas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis, kuid olin kindel, et valik on ainuõige. Kaks aastat tagasi vaid segadust tekitav jututeema on nüüdseks kujunenud kogukonna "võitluseks" eestluse ja kvaliteetset haridust pakkuva asutuse nimel. Viimaste kuude vältel on teema ka väljaspool Ida-Virumaad aktuaalne ning sõna on võtnud mitmed arvamusliidrid ja spetsialistid.
Käesoleva õppeaasta alguses Irina Putkoneni korraldatud kohtumine oma kooli potentsiaalsete õppijate ja nende vanematega süvendas kohalikus elanikkonnas ebakindlust loodava gümnaasiumi ning õpilaste tuleviku suhtes. Kogukonna esindajad otsustasid haarata ohjad enda kätte ja seista kohalike arvamuse eest. Ida-Virumaal on integratsioon ning etniline segregatsioon ajast aega olnud murekohad, millega jõudumööda tegeldakse. Sellest tulenevalt peab Ida-Virumaale kooli luues arvestama võimalike tekkivate komplikatsioonide ja tagasilöökidega.
Järve gümnaasiumi praegused ja loodava kooli tulevased gümnasistid on olukorras, kus meid suunatakse kooli, millel ei ole juhti ega hoonet, rääkimata õppekavast või õpetajatest.
1. september 2019 on riigigümnaasiumi loodetav avamise kuupäev. Selleni on jäänud pool aastat. Järve gümnaasiumi praegused ja loodava kooli tulevased gümnasistid on olukorras, kus meid suunatakse kooli, millel ei ole juhti ega hoonet, rääkimata õppekavast või õpetajatest. Tulevasse kooli suunduvad noored on jäetud lootusetusse olukorda, millest väljapääsuna näib vaid muu kooli kasuks otsustamine. Eesti Vabariigi tulevik on tema õpilased, tulgu nad siis Ida-Virumaalt, pealinnast või ülikoolilinnast. Vägisi jääb mulje, nagu tegutsemise eesmärk oleks avada kool lubatud kuupäeval, mitte luua kvaliteetne ühtne Eesti kool. Riigigümnaasiumi loomisel ei tohiks jääda kinni arvudesse ja kuupäevadesse, vaid tuleks tegutseda läbimõeldult, viies võimalike negatiivsete tagajärgede arv peaaegu olematuks. Õpilased aktsepteerivad uue riigigümnaasiumi ideed ja on valmis panustama loodavasse kooli omapoolsete ideedega ning kõikvõimaliku abiga. Kvaliteet nõuab aega ja kannatlikkust, innovaatilisi ideid ning kompromisse. Pool aastat varem, olles stardijoonest liikunud edasi vaid poole sammu võrra, tarvitseb tehtud otsused uuesti arutusele võtta ning kooskõlastada need kohaliku kogukonnaga, mis vajab oluliselt rohkem aega, kui uuele koolile on antud.
Kogukonna kindlustunne, et meie arvamusega arvestatakse ning meid on kuulda võetud, sai tugeva löögi, kui haridusminister Mailis Reps ei soovinud loodava kooli õppekeele asjus seisukohta võtta. Jättes kõrvale eestlaste kogukonna kohati paatoslikud seisukohad, nendime aga fakti, et Eesti Vabariigi ainus riigikeel on eesti keel. Minnes mõnda teise ühe riigikeelega riiki, märkame, et õppekeel on mööndusteta riigikeel, sõltumata teist keelt kõnelejate vastuolulistest tunnetest. Jättes oponentidele võimaluse jääda eriarvamusele, julgen väita, et välja käidud idee avada kool eesmärgiga luua see 100% eestikeelseks on ainuõige otsus, kuid selleks on vaja teha suuri jõupingutusi ja kaalutletud otsuseid.
Olen veendunud, et ükski lapsevanem ei soovi, et tema lapsele lubatavast koolist ei ole pool aastat varem olemas muud kui vundament ning lapse peas küsimus oma koolis jätkamise kohta. Praegu, kus valimisteni on jäänud vaid kuu aega, lubatakse arvukalt muutusi ja roosilist tulevikku, kuid olukorras, kus on ideaalne võimalus näidata oma sõnade kehtivust, püütakse vastutusest vabaneda, ajades roosat mulli, millega kohalikke "rahustada". Valimiste eel öeldud sõnade täideviimises on hakatud kahtlema, sest öeldakse välja vaid kõigile meelepäraseid sisutühje sõnu ning ei tegelda reaalse probleemiga. Eesti Vabariigis peab olema eestikeelne haridus ning selle kehtimine ei tohiks olla küsimus üheski piirkonnas. Meil ei ole aega oodata valimiste lõpuni ja kaootilist haavade tagantjärele kinni mätsimist.
2022. aastal avatakse mitu riigigümnaasiumi, mille kujundamist alustatakse juba kolm aastat varem. Kohtla-Järve riigigümnaasiumile hakati tähelepanu pöörama aga kriitiliselt hilja, mis on pälvinud praeguse kahetsusväärse kiirustamise ja mures kohalike "võitluse" eestikeelse kooli nimel.
Oleme jõudnud olukorda, kus Eesti haridussüsteem kavatseb luua kooli poole aastaga, boikoteerides kohalike ettepanekuid ja nõuandeid. Meie, õpilased, oleme hoidnud end toimuvaga kursis lootuses mõistlikule käitumisele. Kujundades meie riigi tuleviku − õpilaste haridusteed, tuleb teha koostööd kohaliku kogukonna ning esmajärjekorras just õpilastega.
Oleme oodanud sülle kukkuvat võimalust oma sõna sekka öelda ja otsuste langetamisel kaasa lüüa, kuid mõistame, et õpilaste osalust on alahinnatud. Praegu oleme meie praeguses situatsioonis kannatajad, olles teadmatuses oma enda tulevikus.
Kas õpilaste tulevik on miski, millega katsetada ja riskida? Kas õpilased on asjaoludest sõltuvalt edasi-tagasi solgutamiseks? Lõpuks on meil kõigil ühine siht silmade ees: kvaliteetne ühtne Eesti gümnaasium ning eestluse hoidmine Ida-Virumaal. Tuleb vaadata otsa reaalsusele ning teha õigeid otsuseid ilma kiirustamata.