Haavu lakkuv "Baltic Sun" jääb tänavu ära

Oleg Pissarenko: "Festival polnud kindlasti läbikukkumine. Pean seda investeeringuks. Järgmist "Baltic Suni" planeerin aastaks 2020 ja seda juba oluliselt targemana ning enam mitte üksi: plaanin kaasata investoreid ja kaaskorraldajaid."

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Põhjarannik tunneb huvi, mida arvavad eelmisel suvel toimunud "Baltic Suni" korraldaja Oleg Pissarenko, üks "Mägede hääle" korraldajaid Raul Saaremets ning Helen Sildna, kes oli mullu septembris esimest korda toimunud "Station Narva" festivali eesotsas, festivalielu võimalikkusest Ida-Virumaal.

Oleg Pissarenko ütleb, et saab aru, kui eriline paik on Narva ning kui keeruline on seal toimetada.

"IDeeJazz" jätkub 

"Andsin eelmisest aastast poole piirilinnale ja võin kinnitada, et sõna "keeruline" on Narva kohta väheütlev. Need, kes on proovinud piirilinnas midagi teha, mõistavad, millest räägin. Nüüd said ka Helen (Sildna) ja Ragnar (Siil) aru ja ehk saavad ka narvakad ise millestki aru. Et asjad lähevad seal praegustel tingimustel nii, nagu on ainuvõimalik minna: festivalid hävivad; linnavõim, linnaelanikud ning ida ning lääne suhted on, nagu on," kommenteerib Pissarenko praegusi Narva sündmusi, kus kohalik volikogu kultuuripealinna idee enam-vähem allavett laseb. 

Oleg Pissarenko:

Andsin eelmisest aastast poole piirilinnale ja võin kinnitada, et sõna "keeruline" on Narva kohta väheütlev.

Sõber olevat Pissarenkole öelnud, et festivaliga "Baltic Sun" parandas ta Narva mainet ning et selle tulemusi kaaludes peaks arvestama, et n-ö mõlemal pool rindejoont on ajupessu investeeritud sadu miljoneid − kui mitte miljardeid. "Mõtlesin sõbra sõnade peale ning sain aru, et tal on õigus. Olen utopist ja idealist," muigab Pissarenko, kõneldes esimese festivali finantsilisest põrumisest.

Tänavu ei kavatse ta kindlasti Narvas suveüritust korraldada. "Tegelen haavade lakkumisega, mis mulle eelmisel aastal tekkisid. Jätkan projektidega, mis on kasumlikud − "IDeeJazz" jätkub lisaks Tartule ka Narvas."

Muusik ja produtsent ütleb, et džässifestivali on tal hea teha, sest džässiklubi on TÜ Narva kolledžis peetud juba kuus aastat ning see annab asjale rohkem sidusust. "On olemas usaldus ja on inimesed, kes on harjunud, et sõnaga "džäss" ei seostu mitte ainult muusikastiil, vaid seal on palju rohkem põnevat ning nüüdisaegset."

"Ei olnud läbikukkumine" 

Rahalisele miinusele vaatamata ei nõustu Pissarenko väitega, et "Baltic Sun" oli läbikukkumine. "Festival polnud kindlasti läbikukkumine. Pean seda investeeringuks. Ka "IDeeJazz" oli esialgu kahjumlik, aga praegu on tegu heas seisus ettevõtmisega. Oma päritolule vaatamata ma ei hoomanud, et erinevus Narva ja Tartu vahel on nii suur. Järgmist "Baltic Suni" planeerin aastaks 2020 ja seda juba oluliselt targemana ning enam mitte üksi: plaanin kaasata investoreid ja kaaskorraldajaid."

Taustaks loetleb Pissarenko paljusid muusikafestivale, millel ei ole läinud hästi ("Positivus", "Sweet Spot Festival") ja millest osa on otse pankrotis ("Weekend").

"Hinna ning kohalike ostuvõime tasakaal väljaspool Tallinna on paigast ära. Artistid, helitehnika ja reklaam maksavad sama palju kui Münchenis, aga publikult ei saa küsida sama palju piletiraha ning ka sponsorid pole sama võimekad, riik ning omavalitsused nii rikkad. On kaks võimalust: kas lepime sellega, et meie meelelahutus ongi tagasihoidlikum ning seda on vähem, või peame leiutama meetodeid, kuidas ots otsaga kokku tulla. Arvan endiselt, et Narvasse on suvist festivali vaja. Festivali kontseptsioon oli õige ning usun sellesse ka praegu," räägib Pissarenko.

"Võõral pole asja?!" 

"Mägede hääle" korraldaja Raul Saaremets ütleb, et sõnumid kultuuripealinna kandidaadi kohta tekitavad kurva tunde.

"Päris õudne on mõelda, et on tekkinud selline võimalus ja siis jääb kõik võrdlemisi tühiste summade taha kinni. Ning kõik toimuv jätab mulje, et piirilinnast antakse signaal: "Ärge toppige oma nina Narva asjadesse − vaid meie siin, kohapeal, teame, kuidas asjad peavad käima." Aga esimene katse on tehtud. Juba praeguseks on Narva kultuuripealinnaks pürgimisest kasu tõusnud − kas või see tähelepanu, mis Narvale tänu sellele osaks on saanud," räägib Saaremets.

Oma festivali "Mägede hääl" kohta ütleb Saaremets, et tänavu 29.-30. juunini toimuva, järjekorras juba kolmanda festivali jaoks hakatakse praegu esinejate järjekorda paika panema. 31. jaanuaril lõppes festivali sooduspasside müük ja korraldajaid rõõmustas, et just Ida-Virumaalt oli palju ostjaid. "Teeb rõõmu, et kohalikud on meid lõpuks üles leidnud." 

Helen Sildna kinnitab, et mullu septembris toimunud linnafestival "Station Narva" jätkub ja toimumisaegki on paigas − see saab olema 20.-21. septembril. Korraldaja lubab, et ka tänavu on pearõhk muusikal, et kasutatakse Vaba Lava Narva võimalusi ning midagi tehakse kindlasti Kreenholmis. "Linnaruumis teeme samuti midagi. Esinejatest on veel vara rääkida," ütleb Sildna. 

Naise sõnul arutatakse veel veebruaris kohalike koostööpartnerite ja tiimiga, kuidas edasi saab minna.

Kommenteerides kultuuripealinnaga seonduvat, ütleb naine, et praegu on võimalus, et kultuurikorraldajad, erasektor ja sõltumatud MTÜd hoiavad kokku ning vilgas kultuurielu Narvas ei jää 2018. aasta erandlikuks imeks.

"Viimase poole aasta jooksul on Narvas palju muutunud − kas või Vaba Lava tekkega. Nemad, Ro-Ro klubi, kunstiresidentuur, Kreenholm / Narva Gate ja Narva kolledž on sõltumatud kultuurikeskused ja korraldajad ning jätkavad tegevust. Neid tuleb igati toetada," ütleb Sildna. Ta ei kahetse enda sõnul sugugi, et Narvaga sai alustatud, et katse sai tehtud.

"Samas on kurb, et praegu toimuv kinnitab justkui stereotüüpi, et Narvas valitseb tagurlik kord ja ettevõtlikel inimestel ei ole sinna asja. Tegelikult see nii ei ole. Narva volikogu ei võrdu Narva linna ja Narva inimestega. Lootus ja ka vastutus on just sõltumatutel algatustel, erasektoril ja kodanikel endil.

Narvakad väärivad progressiivsemat ja heaperemehelikumat poliitilist juhtimist ning lõpuks on Narva kogu Eestile ääretult oluline. Narva tulevik ei ole ainult Narva mure, vaid meie kõigi vastutus. Liigume edasi väikeste võitude haaval. 2018. kultuuriaasta Narvas tõestab, et jää sulab," ütleb Sildna.

Tagasi üles