Ülle Matsin hoiab Kohtla-Järve riigigümnaasiumi avamiskursil

Selle piirkonna vajadus ja kogukonna ootused on tugev reaalharidus, tõdes Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktori kohusetäitja Ülle Matsin. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi käivitamine on täiesti graafikus, kinnitas Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin, kes juhib loodavat kooli pärast Irina Putkoneni direktoriametist lahkumist ja enne uue juhi valimist.

See ei ole teil esimene kord olla Ida-Virumaal koolijuht − 2015. aastal vahetasite nädalaks koha Kiviõli 1. keskkooli direktoriga. Seekord on vist vastutus siiski suurem?

Jah, roll on natukene teistsugune. Kiviõli koolis praktiseerisime koolijuhtide vahetust Eestis ja see oli väga lahe kogemus.

Nüüd on minu ülesanne hoida Kohtla-Järve gümnaasiumi käivitusprotsessi elus, et see vahepeal ei katkeks. Mitmesugused asjad on ju pooleli: ehitamine, sisustamine, tehnika hankimine, tuumikmeeskonna hoidmine ja kohtumine nende õpetajatega, kes on juba endast teada andnud. Kohe peaks tulema direktori konkurss [Irina Putkonen pani ameti maha 1. veebruarist, olles enne olnud haiguslehel − toim.].

Kas praegu on tempo selline, et kooli avamine 1. septembril tundub jõukohane? 

Jah, selle eesmärgiga protsessi vahepealne vedamine korraldatigi. Kui vaadata koolide käivitamise ajagraafikuid, mis on seni mujal olnud, võib praegu täiesti julgelt toimetada. Näiteks õppekava arendus peab olema meeskonnatöö ja sellepärast võiks õppekava täpsustamine jääda kevadesse, kui on juba õpetajaskonna tuumik olemas. Sellist õppekava, mis on kabinetis ühe-kahe inimese kirjutatud, tänapäeva koolides enam ei vajata.

Võin öelda, et riigigümnaasiumide meeskond on niivõrd tugev, et saab seljad kokku panna ka kriisiolukorras. See tähendab, et olemasolevat kogemust saab ära kasutada. Loodan, et uuel juhil on tänu sellele julgem tulla.

Koolimaja ehitus kulgeb plaanipäraselt?

Jah. 

Kui kaugele on jõutud õpetajate valikuga?

Dokumendid on esitatud, nüüd toimuvad vestlused. Täna [teisipäeval − toim.] on esimene vestluse aeg. Väga tore, et meil on juba üle 20 kandidaadi, kellega rääkida. Hakkame kohe otsima ka teisi meeskonnaliikmeid, nagu näiteks õpilaste nõustaja ja haridustehnoloog.

Julgustan õpetajaid riigigümnaasiumisse kandideerima, sest puhtas gümnaasiumis õpetamise kogemus on hästi arendav. Praegu on võimalik teha oma käe järgi väga lahe kool.

Kui palju on õpetajaid vaja leida? 

See selgub pärast vestlusi, kui on selge, millise koormusega on õpetajad valmis töötama. Kuna õppekava võimaldab sesoonõpet, on uues koolis võimalik töötada ka õpetajatel, kes tahaksid olla nädalas kaks või kolm päeva või lugeda kursust näiteks ühe lühema perioodi vältel. 

Peate praegu andma õpetajatele kindluse olukorras, kus ebakindlust on väga palju. Kuidas te neid julgustate?

Kui me räägime nendest võimalustest, mis avanevad juba õppimise keskkonna ja õppekava kaudu, on riigigümnaasiumis õpetamine minu arvates päris suur privileeg. Lisaks tagab koolipidaja professionaalse arengu. Riigigümnaasiumi õppekorraldus võimaldab paindlikult planeerida õpetaja tööd ja see on mitmekesine. Õpetaja ülesanded võivad koosneda õpetajate nõustamisest, õpilaste juhendamisest, mitte ainult kontakttundidest. Oma töö on võimalik kujundada üsna mõnusaks.

On tore, et riigigümnaasiumi õpetajate vahel on kujunenud hea koostöö. Nad saavad üle Eesti kokku mitu korda aastas ja võivad mingi perioodi vältel käia õpetamas teises koolis. Meil on plaanis kujundada võimalus õpetada ka videosilla kaudu.

Noored on ehk kõige uue suhtes avatumad, aga ka praeguste ja tulevaste gümnasistide seas levib hirme ning teadmatust, millisesse kooli nad õieti lähevad.

Noortele on kõige olulisem sõnum see, et puhta gümnaasiumi õppekava on võimalik kujundada vajadusepõhiseks. See tähendab, et individuaalse erisuse ja suutlikkuse arvestamise võimalusi on rohkem kui siis, kui gümnaasiumis on natukene õpilasi. Sel juhul sa neid väga ei jaga − selleks pole ressurssi. 

Sellepärast ei pea õpilased muretsema, et nad ei saa uues koolis hakkama. Riigigümnaasiumides on kohe algusest peale olnud õppenõustamise teenus. Õpilaste ümber on turvavõrgustik ja õppetöö kavandatakse nende järgi.

Omaette rosin uute koolide loomise juures on see, et kui sa juba teed uue koolimaja, siis see ongi kõige-kõige. Nii et juba uuest õppekeskkonnast võiks julgelt osa saada. See kõik annab hoogu uue koolikultuuri sünnile, milles osalevad nii õpilased, õpetajad kui ka kogukond lastevanemate ja organisatsioonide kaudu, kes tahavad kooliga koostööd teha. 

Milline peaks teie hinnangul olema uue riigigümnaasiumi õppekeel?

Õpe peab olema korraldatud selliselt, et see võimaldaks kvaliteetselt õppida − ka keeleliselt. See on prioriteet.

Õpilaste gruppidesse jagamine peab tagama selle, et on kvaliteetne õpe ja õpetajad on meisterlikud ka mitmekeelse õppe rakendamisel. Kõiki Kohtla-Järve gümnaasiumi õpetajaid on plaanis koolitada, et nad saaksid lõimitud keele- ja aineõppega suurepäraselt hakkama. Selleks on Innove sihtasutusega kokkulepe olemas.

On hästi oluline, et õpilased valdavad kooli lõpetades eesti keelt kõrgtasemel, sest sellest sõltub ju nende edasise elu edukus. Nad peavad suutma ülikoolis oma valitud erialal edasi õppida.

Eesti keele õppe arendamise nimel hakkab meiega koos tegutsema eesti keele maja ja sellest saavad osa kõik piirkonna riigigümnaasiumid. Mõne aasta pärast on olukord, kus meil on Jõhvi, Kohtla-Järve ja Narva riigigümnaasium. Eesti keele õppe arendamine peab olema kõigi kolme kooli ühine eesmärk ja see ongi. Arvan, et koostöö, mis siin sünnib, pakub täiesti enneolematuid võimalusi. 

Eesti kogukond on olnud õppekeele puhul üsna jäik.

Jah, nad on mures. 

Aga teie näete, et on võimalik lahendus, kus hundid söönud ja lambad terved?

Kui selles vaidluses keskendada tähelepanu õppija vajadustele, peaks pinge maha minema. Teine asi on see, et mitte ühtegi kooli ei saa rajada vaenutsemisele. Riigigümnaasiumi vaimsus ja selle kooli noorsootöö kvaliteet sõltuvad sellest, kui palju on kogukond nõus kaasa tulema siis, kui kool töötab, ja pakkuma omalt poolt välja tegevusi, mis aitavad seda kõike ellu viia.

Aprillikuus toimuvates vestlustes õpilastega peaks välja tulema pilt sellest, kui palju ja millist tuge keegi vajab. Peame toetama õpilasi eestikeelsele õppele üleminekul. See on eesmärk, mille suunas hakkame kohe minema. On õpilasi, kes on selleks kohe valmis, on õpilasi, keda me aitame ja siis nad on valmis. 

Kõrgtasemel eesti keele õppe arendamise teema piirkonnas on nüüd tõstatatud, aga ütleksin, et rahu nüüd. Selleks, et saaksime häid inimesi paati, tuleb anda sõnum, et seda on väga hästi võimalik teha.

2012. aastal loodud Viljandi gümnaasium oli maakondlike riigigümnaasiumide reformi esimene lapsuke. Mis on teie edu võti ja kui palju saab seda kogemust Kohtla-Järvel kopeerida?

Igal piirkonnal on oma eripära. Viljandi gümnaasiumi edu võti on nüüdisaegne õpikäsitlus. Esimeses järjekorras tuleb ikkagi vaadata seda inimest, keda me arendama hakkame. Vaatame, mida ta vajab, ja siis hakkame liikuma eesmärgi poole. Selle tulemus on, et noor tunneb ennast selles koolis hästi.

Puhtas gümnaasiumis, kus on palju samaealisi noori, on ka eriline vaimsus, millele aitavad kaasa õppekorraldusega seotud võimalused. Meil on plaan, et ka Kohtla-Järve õpilased saavad minna nädalaks ajaks ükskõik millisesse piirkonda oma valikaineid õppima. Samamoodi saavad teised tulla siia. 

Kui soov on siduda siinset kogukonda võimalikult palju ülejäänud Eestiga, on riigigümnaasiumide kaudu selle eesmärgi suunas liikumine reaalselt võimalik.

Kui kaugele jõudis eelmine direktor uue kooli visiooni ja õppesuundadega? 

Direktor kogus informatsiooni nendelt kogukonna gruppidelt, kellega ta jõudis kohtuda. Selle informatsiooni baasil oli võimalik paika panna visioon. Visuaale veel täiendame. Et siis, kui läheme kevadel õpilaste juurde koolidesse, saaksime seda näidata eri infokandjate peal.

Vähemalt tugeva reaalkallaku võib juba välja lubada?

Kindlasti. Selle piirkonna vajadus ja kogukonna ootused on tugev reaalharidus. Mul on hea meel koostöö üle Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžiga, mis on Kohtla-Järvel pikkade traditsioonidega. Selle peale on võimalik üles ehitada uue kooli koostöö.