/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/04/01/11915878t1hf123.jpg)
Alutaguse vald on võtnud ette rohkem kui kaks aastat tagasi toona nelja valla poolt allkirjastatud ühinemisleppe, et toona kokku lepitud lepingupunktid üle vaadata. See on üsna loomulik, sest selge on see, et haldusreformi käigus ei ole võimalik ette näha kõiki asjaolusid, mis uues omavalitsuses eri valdkondades kerkida võivad.
Lepingu ülevaatamine on mõneti ka sõnapidamise mõõdupuu. Selge, et kui vallad tookord ühinesid, püüdis iga ühineja eelkõige oma piirkonna ja huvide eest seista. Kuid juba see, et leping tahetakse uuesti avada, näitab, et vallajuhid peavad seda siiski mõnes mõttes üheks uue valla toimimise alusdokumendiks. Sest ega sisuliselt ei olnud sellel praeguse omavalitsuse ja selle juhtorganite jaoks siduvat jõudu. Eestis on olnud näiteid, kus enne ühinemist lubatakse väiksematele "vendadele" maad ja ilmad kokku, aga hiljem öeldakse, et nüüd on uus olukord ja see leping ei tähenda tagantjärele midagi.
Ida-Virumaal puudutas haldusreform nelja nüüdset uut omavalitsust ning küllap on igaühes neist oma valud ja raskused. Ka selliseid, kus uute omavalitsuste osade eri nurkade inimesed jälgivad pingsalt, kas nende kodukandile liiga vähe tähelepanu pööratakse või mitte.
Haldusreform, õigemini selle mõjudega kohanemine, kestab veel mõnda aega ja küllap tuleb teistelgi mõningaid korrektiive teha plaanides, mis ühinemislepingutesse kirjutati. Aga teistmoodi see olla ei saagi ka neis omavalitsustes, mida ühinemine ei puudutanud. Ka seal tehakse arengukavades pidevalt korrektiive.