JUHTKIRI: Miks volikogu saab karistamatult seadust rikkuda? (1)

Põhjarannik
Copy
Jõhvi volikogu  on tänavu kolmel korral hääletanud otsuste poolt, mille rahandusministeerium on tunnistanud seadusevastasteks.
Jõhvi volikogu on tänavu kolmel korral hääletanud otsuste poolt, mille rahandusministeerium on tunnistanud seadusevastasteks. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Vähemalt rahandusministeeriumi seisukohalt on Jõhvi volikogus sel aastal juba kolmel istungil rikutud Eesti Vabariigi seadusi. 

Veebruari alguses saatis rahandusministeerium Jõhvi vallavalitsusele ja volikogule märgukirja, milles nendib, et Jõhvi tänavuse 24. jaanuaril vastu võetud eelarve menetlemisel ja vastuvõtmisel pole järgitud seadustes ning valla põhimääruses sätestatut. Volikogu teatas, et võttis rahandusministeeriumi märgukirja teadmiseks, kuid eelarveküsimust uuesti menetlema ei hakanud. 

5. märtsil toimus üle riigi kuulsust kogunud Jõhvi volikogu "istung", millest võttis osa vaid volikogu esimees Eduard East. Üksi pani päevakorrapunktid hääletusele, küsides tühjalt saalilt, kas on kellelgi küsimusi, üksi ka hääletas ja leidis, et nii ongi volikogu tema isikus vallajuhtidele esitatud umbusaldusavaldused maha hääletanud. 

Rahandusministeerium sekkus jälle, kui regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets saatis Eduard Eastile kirja, kus leidis, et otsused, mille vastuvõtmisel osales vaid volikogu esimees, ei ole õiguspärased ning seega pole nad kehtivad, mistõttu vallavanemale ja volikogu esimehele umbusalduse avaldamise päevakorrapunkt tuleks uuesti volikogu istungi päevakorda arvata. East võttis mõtlemisaega ja leidis lõpuks, et mingit uut hääletamist ei tule, kuna tema arvates oli kõik seaduslik.

Sel neljapäeval otsustas volikogu maksta eksvallavanem Martin Repinskile suure lahkumishüvitise. Jälle leiab rahandusministeerium, et see otsus pole seaduslik. Aga tekib küsimus, et mis siis nüüd edasi saab, kui volikogu jätab ikkagi otsuse jõusse, raha kantakse üle ja midagi ei juhtu. Kes saab mõjutada volikogu seadusekuulekalt käituma, kui see regulaarselt riigi seadusi rikub? Lõppude lõpuks on see ka riigi maine küsimus. Sest kui ükski institutsioon pole suuteline ega võimeline sekkuma, kas tähendab see, et seadusi ongi võimalik demonstratiivselt eirata, ilma et oleks karta mingeid sanktsioone?

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles