Jüri Ratas andis eile peaministrikandidaadina riigikogus küsimustele vastates mõista, et soovib EKRE kaasamisega valitsusse vähendada Eesti ühiskonnnas polariseerumist. Põhjarannik avaldab mõned enne hääletamist kõlanud küsimused ja vastused.
Jüri Ratas: soovin, et ühiskonnas oleks vähem hirme
Valdo Randpere (Reformierakond): Enne valimisi sa välistasid koostööd EKREga ja nende väärtustega ning nüüd sa ometigi oled EKREga koos valitsust loomas. Ja ma tahtsin täpsustada, et need väärtused, nagu antisemitism, rassism, eri ühiskonnagruppide ähvardamine sõltuvalt nende sättumusest, veendumustest, elukutsest, et need on sinule tänapäeval siis aktsepteeritavad. Ja kui nad on seda, et kas tõesti selline inimene, kes selliseid väärtusi ja väärtushinnanguid jagab, sobib ikka Eesti Vabariigi peaministriks?
Jüri Ratas (Keskerakond): Eks see küsimus ole alati ju selles, et kas me soovime ja tahame kuulata või ei taha. Ma ei tea, kust kohast sa võtad need põhimõtted, mida sa oma küsimuses mulle omistasid.
Jah, ma ütlesin, nende väärtustega, mida väga paljud sellised väljaütlemised EKRE poolt olid, et ma ei saa koostööd teha. Nüüd, kui sa ütled, et tänane valitsus toetab − ma ei taha isegi neid sõnu mainida, mida sa oma küsimuses välja tood −, et seda toetab kuidagi, siis ma ei tea, kas sa ei ole soovinud või sa ei taha, aga ma soovitan sul lugeda sedasama koalitsioonilepet, mis ütleb ju väga selgelt, et me ei tolereeri, me ei toeta rahvustevahelist vaenu, me ei toeta antisemitismi jne. Ma arvan, et lähtuma me peaksime ikkagi sellest, mis on koalitsioonileppesse kirja pandud. Ja tõsi, need väärtused, mis siin koalitsioonileppes on kirjas, need on minu jaoks olulised.
Heljo Pikhof (Sotsiaaldemokraatlik Erakond): Miks te upitate valitsusse radikaalsete hoiakutega erakonda, kes ei vali vahendeid, kelle juhtpoliitikute harjumuspärasesse kõnepruuki kuuluvad sõnad "immigrandiprussakas", "tibla", kes lubavad kohtunike pead veerema panna ja, nagu ka Liina [Kersna] ütles, naistearste nimetavad mõrvariteks?
Jüri Ratas (Keskerakond): Neid mõtteid või neid sõnu, mida te kasutasite, selles koalitsioonileppes te ei leia. Punkt üks. Punkt kaks, ma saan aru, et on väga mugav ja teile kui kogenud ja oskuslikule poliitikule neid tuua välja, mida üks või teine poliitik on öelnud oma sõnavõttudes või kirja pannud.
Aga mulle tundub, et ega selle näpuga näitamise osas me väga kaugele ei jõua. Sest et minu vastus siin võiks ju olla täpselt teile vastassuunas, mida on öelnud ühe erakonna üks, teine või teise erakonna kolmas, neljas poliitik.
Me võib-olla saame sellega siin saalis sellise debati, mis rahuldab siis küsijat, et voh, kus ma sain panna, aga ma arvan, et see tõesti ei vii edasi ja mina kaitsen siin teie ees täna ja palun teie toetust loodavale koalitsioonile, mille põhimõtteid, mille väärtusi ma teile oma sõnavõtus tutvustasin.
Helmen Kütt (Sotsiaaldemokraatlik Erakond): Kahetsusväärselt on jäänud pea viimase kahe kuu jooksul mulje, et teie olete minister Mart Helme või Helir-Valdor Seederi juhitud planeeritavas valitsuses, mitte aga vastupidi, et nemad on teie juhitavas planeeritavas valitsuses valitsuse liikmed, ja sellest on väga kahju. Kas te saate täna siin kinnitada, et peale valitsuse kinnitamist sellised väljaütlemised, sildistamised ja mõnitav suhtumine kõigi Eesti inimeste, nii nagu te kõnes ütlesite, kõigi Eestis elavate inimeste jaoks, mis on nende kodu ja nad tahavad seal elada naeratava näo ja ühiskonda panustava tööga, kas see lõpeb?
Jüri Ratas (Keskerakond): Eks neid silte ikka soovitakse ju kleepida külge, kes kelle valitsuses on, aga päeva lõpus otsustab ikkagi kõrgem võim, kuidas need asjad tegelikult on, kellel see toetus on ja kellel ei ole seda toetust.
Nüüd küsimus, kas mina saan 100%, ma saan aru, siin kolm veretilka öelda, et mitte keegi koalitsioonist üht või teist või kolmandat asja ei ütle. See lubadus oleks ju absurd. See oleks absurd, koalitsioonis on 56 riigikogu liiget ja nüüd kõikidele, et mina igal hommikul ütlen, et seda tohid sa öelda, seda sa ei tohi öelda. Meil on vaba sõnakasutus, aga see, mis sa küsid, on seotud, ma arvan, rohkem sellise, ütleme, halvustamisega või, nagu sa ütlesid, mõnitamisega või nii.
Mina kindlasti saan öelda, et ma pingutan iga hetk selle nimel, nagu ma vastasin ka härra Rõivasele, et ühendada ühiskonda, et ühiskonnas oleks vähem hirme. Ma rääkisin eile, ma ütleks väga sümpaatne rääkimine oli ühe tänase riigikogu liikmega Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Ta ütles väga ilusasti, et ta soovib seda, et seda hirmu taset alla viia, et meil ühiskonnas oleks polariseerumist vähem. Mulle läks see väga südamesse.