:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/04/25/11975492t1h874c.jpg)
Ilmselge reegel on, et kohalikele inimestele tundlike ettevõtmiste puhul on tähtis eelseisvad plaanid kas või tüütuseni üksikasjalikult lahti rääkida. Teadmatus süvendab hirme.
JUHTKIRI: Eksidavirulaste hirmud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud pärast haldusreformi Lääne-Virumaale Viru-Nigula valla koosseisu rännanud eksidavirulased Aseris on praegu väga häiritud nende kodude juurde plaanitava ehitusjäätmete töötlemise tehase, rahvamaja müügi ja ka ühe ususekti laienemise tõttu. Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum võib küll olla imestunud, et mis kirgi seal Aseris üles köetakse, aga tegelikult võiks ta siiski oma valla ääremaa inimestega hoopis rohkem suhelda ja nende muresid kuulata.
Ainuüksi kuulujutu pärast ei hakka sajad inimesed andma allkirja keskkonnas petitsioon.com. Mõistetav peaks mure olema ka seetõttu, et rahvamaja osta sooviv ja juba Aseris niigi tugevasti silma torkav ususekt ise kuulutab sinna palvetamiskeskuse rajamisest ja selle asula muutmisest palvetamislinnaks. Selline arenguplaan ei sobi paljudele elanikele ja vallavõimude kohustus on seista oma inimeste eest.
Kunagise tellisepealinna Aseri käekäik pole viimastel aastakümnetel kõige rõõmsam olnud. Teda on tabanud omaaegse tööstusasula tüüpiline saatus, kus tootmist on kõvasti koomale tõmmatud, paljud inimesed on ära kolinud, asula vahel on rohkesti tondilosse. Küllap lootsid sealsed inimesed üleminekuga Lääne-Virumaale oma asulale paremat saatust. Viru-Nigula vallal tasuks näidata, et tal on tahtmist seda pakkuda.