/nginx/o/2019/04/24/11975098t1hee31.jpg)
President Kersti Kaljulaid allkirjastas täna Kadriorus otsuse, millega nimetas ametisse uue valitsuse. Valitsust ametisse nimetades rõhutas riigipea vajadust pidevalt seista meie põhiseaduses toodud vabaduste ja väärtuste eest ning vähendada kurjust ühiskonnas, seda nii tegudes kui ka sõnades.
Riigipea rõhutas oma sõnavõtus, et Eesti Vabariigi valitsus ei seisa mitte ainult nende kolmesaja tuhande inimese eest, kes koalitsioonierakondi toetasid, vaid kõigi Eesti inimeste eest. "Iga Eesti inimese eest. Sõltumata soost, elukutsest, vanusest, nahavärvist, kodusest keelest, maailmavaatest, seksuaalsest sättumusest või mõnest muust tegurist," ütles president Kaljulaid.
Ta kordas ka oma kolme nädala eest riigikogu avaistungil öeldud mõtet, et Eesti demokraatia pole kriisis, küll aga valitseb väärtuste kriis. "Meie valimised olid ausad ja läbipaistvad ning iga valitsus, mida toetab riigikogu enamus, on legitiimne ja esindab rahva tahet. Aga väärtuste kriisi näitab kas või fakt, et me täna neljakesi siin Eesti inimeste ees seisame − veel enne, kui saan alla kirjutada otsusele, millega valitsuse ametisse nimetan," ütles riigipea.
Uue valitsuse ministrid on keskerakondlastest peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, regionaalminister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik;
Isamaasse kuuluvad kaitseminister Jüri Luik, justiitsminister Raivo Aeg, välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman ja kultuuriminister Tõnis Lukas;
EKRE esindajatest siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, keskkonnaminister Rene Kokk, maaeluminister Mart Järvik ning väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusik.
Eesti Vabariigi president tõi oma kõnes ka välja, et vanasti oli tavaks sada kriitikavaba päeva, aga sel sajandil see enam nii pole olnud ega vist peakski. Selle asemel kutsus ta kõiki üles vähendama kurjust retoorikas. "Kutsun täna siin seda valitsust ametisse nimetades võtma 100 vihavaba päeva. Kutsun üles poliitikuid, kutsun üles kõiki, kes harjunud kas internetis, tänaval või muul moel viha ja mõistmatust külvama. Ma usun, et see on võimalik. Ma tahan uskuda Eestisse, kus ka selle 100 päeva möödudes on meil tee edasi. Tee Eestile, kus on vähem viha ja hirmu," sõnas president Kaljulaid.
Peaminister Jüri Ratas tänas esmalt president Kersti Kaljulaidi kohtumiste eest uute ministrikandidaatidega. "See on olnud heaks sillaehituseks, see on toonud ühiskonnas palju mõistmist juurde ning võtnud pingeid ja hirme maha," sõnas Ratas.
Ta kinnitas, et uus valitsus seisab tugeva, demokraatliku ja kaitstud Eesti ning kõigi siin elavate inimeste eest. "Me tõestame oma tegudega, et peame valitsedes silmas tõepoolest Eesti ja kõigi siin elavate inimeste parimaid huvisid."
Ratase kinnitusel pole valitsus vaid kolme erakonna valijatele, vaid kõigile, sõltumata poliitilistest valikutest. "Edasi viib meid koostöö, arendamine, mitte lammutamine; mõistmine, mitte vihkamine." Samuti lubati otsuste langetamisel kaasata senisest rohkem inimesi.
Mart Helme toonitas, et spekulatsioonid, nagu oleks tulemas seisakuvalitsus, ei pea paika. "See on valitsus, mis muudab eelarvet puudutavaid stampe, väga paljusid Eesti poliitikas kivistunud seisukohti, ja uskuge mind, nelja aasta pärast, kui see valitsus on ametis olnud, on Eesti muutunud oluliselt paremaks ja demokraatlikumaks, selle garantiiks on see, et algatame rahvaalgatuse, rahvahääletuse protseduuri," selgitas Helme.
Samuti toonitas ta tegelemist kolme nn kriisipiirkonnaga: Lõuna-Eesti, Ida-Virumaa ja saartega. Lisaks lubas Helme, et kultuuriasutusi kinni ei panda, sekkumist ajakirjandusvabadusse ei tule, kuid ta loodab, et vabadusi kasutatakse vastutustundlikult. "Proovime nii, et me valimisjärgsest vastandumisperioodist liigume edasi konstruktiivse dialoogi, mitte süüdistuste perioodi."
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on oluline Eesti riigi julgeolek, meie demograafiline olukord, eesti keel, kultuur, haridus, inimeste toimetulek ja majanduslik heaolu.
Seeder tänas koalitsioonipartnereid asjalike ja konstruktiivsete läbirääkimiste eest ning soovis samasugust koostööd ka opositsiooniga. "Läbi vaidluste selgub parim võimalik lahendus Eesti riigi tuleviku arengule."