Tuleb tegutseda kiiresti

Statistika näitab, et meie maakonnas vähenes eelmise aasta lõpus idaturistide hulk umbes 20 protsenti. Ja kuigi esmapilgul tundub, et see polegi väga halb tulemus, arvestades neid prognoose ning Vene majanduse ja valuuta järsku langust, mida aasta lõpp tõi, on see meie turismiasutustele siiski üsna külm dušš, sest aasta-aastalt oldi ju harjutud Vene turistide arvu pideva kasvuga.

Aga idaturismi langus on väga lihtsalt seletatav: kui enne rubla kukkumist oli Venemaa keskmine palk võrreldav 850 euroga, siis pärast seda langes keskmise palga väärtus ligi 500 eurole. Eksperdid avaldavad aga üha rohkem arvamust, et Venemaa kriis tuleb pikaajaline ning praegu on see alles algstaadium ja tõsisemaid raskusi hakkavad venemaalased tundma alates eelolevast kevadest.

Ja pole mingit kahtlust, et Eestis lööb see kriis kõige valusamalt Ida-Virumaad. Meil ei ole küll kuigi palju põllumajandustootmist, mis Vene toiduembargo tõttu kannataks, kuid suur osa siinsetest turismiinvesteeringutest on tehtud just suurt idaturgu silmas pidades.

Kuna lootust, et lähiajal võiks idanaabri olukord märgatavalt paraneda, esialgu ei paista, peavadki turismiettevõtted nüüd hakkama kiiresti ümber orienteeruma ja uusi turge otsima. Ja tundub, et vähemalt suuremad spaahotellid ongi sellega algust teinud. Muidugi oleks kõige lihtsam panustada siseturismi kasvatamisse, ent Eesti enda elanikud pole ikka veel harjunud massiliselt siia tulema. Mis võiks olla see salanipp siseturisti paremaks meelitamiseks, on kindlasti meie turismiedendajate lähiaastate üks peamisi nuputamisülesandeid. Ja eks tuleb hakata end tutvustama kaugematele naabritele. Selge on see, et muutunud olukorras tuleb senised turundusplaanid üle vaadata. Mis muidugi on kulukas, kuid ainult nii on meie turismisektoril võimalik tekkinud olukorrast välja tulla.