Silmakirjalikkus parlamendis

Lähenevate valimiste valguses on riigikogu liikmeid kritiseeritud selle eest, et need esitavad parlamendile praegu veel eelnõusid, teades, et see parlamendi koosseis enam neid menetleda ei jõua ning et tegu on puhtalt valimiseelse kampaaniaga. Nii esitas IRL näiteks selle nädala esmaspäeval eelnõu, mis tõstaks tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni. Valimiskampaania tegemine riigikogu saalis pole keelatud. Kui nii võtta, siis parlamendis ju muud ei tehtagi kui valimiskampaaniat. Kõik neli aastat. Sellest saab aru igaüks, kes parlamendi tööd vähegi jälgib. Aga tegelikult polegi selles otseselt midagi halba: populism on poliitika lahutamatu osa, nagu ka vastaste populismis süüdistamine. Palju ebameeldivam nähtus on aga samuti parlamendis üsna levinud komme, kus opositsiooni esitatud eelnõud lükatakse tagasi vaid sellepärast, et tegemist on opositsiooni ettepanekutega. Eile tuli Keskerakond parlamendis välja ettepanekuga vabastada maksudest toetus, mida tööandja maksab töötaja spordiharrastuse eest. Olgu märgitud, et selle vajadusest on läbi aastate rääkinud nii eri koalitsioonid kui ka opositsioonid. Ehkki eile toimus esimene lugemine, on üsna tõenäoline, et kui läheb hääletamiseks, lükatakse see tagasi − valitsus seda ettepanekut ei toetanud. Põhjendus võib normaalsele inimesele tunduda absurdsuse tipuna, kuid valitsuse arvates seaks selline seadusemuudatus inimesed ebavõrdsesse seisu, sest toetus sõltuks tööandja tahtest ning võimalustest. Kui eelnõu tagasi lükatakse, on aga üsna tõenäoline, et edaspidi tuleb analoogse ettepanekuga välja keegi praegusest koalitsioonist ja see kiidetakse heaks. Niisugust silmakirjalikkust oleme näinud varemgi.