Nii ei ole ilus teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
See, kuidas Narva linnavõimud oma linna spordiinimesi ninapidi vedasid, on inetu lugu. Veelgi halvem, et see on järjekordne näide sellest, kuidas kohalik võim napsab endale oma eelarveprobleemide lahendamiseks raha, mis tegelikult on mõeldud hoopis teisteks eesmärkideks.
Sedasi on mitmetes linnades ja valdades lood lasteaiatasude järsu tõstmisega. Niipea kui pika aja järel kasvasid riigipoolsed lastetoetused, et veidigi parandada perede toimetulekut, hakkas kohalikel võimudel kohe mõte tööle suunas, et selle raha peaks lastevanematelt ära võtma. Ja nad pandigi fakti ette, et nüüd tuleb lapse lasteaias käimise eest maksta poole rohkem, aga mõnel pool isegi kaks korda rohkem.
Nüüd on samasugune lugu Narvas spordirahaga. Pärast pikka aega kestnud arutelusid, kuidas noortespordil elu sees hoida, leidis riik 3,5 miljonit eurot noortetreeneritele lisatoetuse maksmiseks. Ka Narva treenerid said sellest osa.
Ent sealsed linnavõimud mõtlesid kiiresti välja, et kui spordile tuli riigilt lisaraha, siis saab selle võrra tõmmata vähemaks linnapoolset panust. Niigi suuresti eelkõige entusiasmist oma tööd tegevate spordielu eestvedajate lootused olukorra väikeseks paranemiseks löödi hoobiga põrmuks. Otsekohesemalt öeldes on see oma ala fanaatikute petmine.
Kohalikud omavalitsused ei tohiks käituda kui ahjualused, kes passivad, millal kellelgi tema territooriumile jäävas köögis kausikesse väike ports supileent tekib, et see kohe endale sisse luristada.