Uus valitsus ja Ida-Virumaa tegevuskava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) oli ainus erakond, kelle valimisprogrammis oli Ida-Virumaa temaatika eraldi peatükina välja toodud, kuid huvitaval kombel oli IRL senistest parlamendierakondadest ka ainus, kes Ida-Virumaalt mandaati ei saanud. Kuigi partei oli ka Ida-Virumaa tegevuskava algataja.
Aga ju siis olid siinsele valijale olulised teised teemad.
Tuleb tunnistada, et need valimised kandsid väga tugevat Ukraina pitserit ning paljudele vene keelt kõnelevatele valijatele näiteks piisas selleks, et ühele või teisele erakonnale selg pöörata, kui partei väljendas kriitilist suhtumist Venemaa ja Putini suhtes. Seda tegid selgelt ja üheselt aga peaaegu kõik erakonnad peale Keskerakonna, kes osutuski Ida-Virumaal oodatult ka väga edukaks.
Lõppenud valimised kandsid samuti nii-öelda alternatiiverakondade märki, mille tulemusel pääsesid parlamenti EKRE ja Vabaerakond. Seda küll mitte Ida-Virumaa valija toel. Aga nagu näib, soovis siinne valija vaheldust aastaid kohaliku poliitikamaastiku tipus figureerivale Korbile-Stalnuhhinile. Seda võib kinnitada keskerakondlaste Yana Toomi ning Martin Repinski hiilgavat häältesaaki vaadates.
Sellest, missugune saab olema uue valitsuse koosseis, sõltub paljuski see, kui palju saab Ida-Virumaa riigi tähelepanu nelja järgneva aasta jooksul ning kas Ida-Virumaa riiklikku tegevuskava üldse võetakse enam jutuks või ei.