Ida-Virumaale rohkem töökohti ja lapsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuu aega kestnud valitsusläbirääkimised jõudsid lõpule ning nende tulemusel moodustatud valitsusliidu ristis peaminister visadusliiduks. Kõneluste pikkus viitab eelkõige sellele, et teemadesse süveneti põhjalikkusega. Kuid mida toob see valitsuslepe endaga kaasa idavirulastele?
Reformierakonna üks valimislubadus ja prioriteet koalitsioonikõnelustel oli tööjõumaksude alandamine. Tulumaks on viimase kümne aastaga alanenud kuue protsendipunkti võrra. Nüüd on kokku lepitud sotsiaalmaksu määra vähendamine 1% võrra, 33%-lt 32%-le. Madalapalgaliste toimetuleku parandamiseks tõstab koalitsioon tulumaksuvaba miinimumi 154 eurolt 205 euroni kuus. Lisaks luuakse madala sissetulekuga töötavate inimeste elujärje parandamiseks iga-aastane tulumaksu tagasimakse süsteem.
Need maksukergendused mitte ainult ei jäta rohkem raha idavirulaste rahakotti, vaid loovad paremad tingimused ka uute töökohtade tekkeks. Omakorda saab riik kaasa aidata, toetades põlevkivitööstust ja tööstusparkide arengut Ida-Virumaal.
Põlevkivi on Eesti seisukohalt kahtlemata tähtsamaid tööstusharusid, seda nii oma mahtude ja käibe kui ka energia- ja majandusjulgeoleku seisukohast. Põlevkivitööstus on ja saab olema tulevikuski tööjõu seisukohalt olulisim sektor Ida-Virumaal. Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu toetades suudame tööstust tõhustada, toota rohkem ning samas väiksemate kulude ja keskkonnamõjudega.
Oluline samm tulevikku on ka riigi eestvedamisel loodud SA Ida-Virumaa Tööstusalad ning selle sihtasutuse pideva töö tulemusena tekkivad ja arenevad tööstuspargid. Esimene park on Narvas juba edukalt käivitunud ning seal töötab neli uut ettevõtet, luues sadu uusi töökohti.
Sihtasutuse järgmine etapp on Jõhvi tööstuspark, kus praegu käivad hoogsad ettevalmistused, esimesed lepingud on juba sõlmitud ning ettevõtjad ootavad, et saaksid seal oma tegevust alustada. Arendamisjärgus on Kohtla-Järve ja Kiviõli pargid, mille infrastruktuuri arendamiseks eraldatava raha on valitsus juba planeerinud. Ainuüksi nende tööstusparkide loomisega luuakse juba lähiaastatel Ida-Virumaale tuhandeid töökohti, neist paljud hästi tasustatud.
Valitsuse toel jätkub Ida-Viru tegevuskava elluviimine, mille üks prioriteet on just elukeskkonna arendamine; selleks investeeritakse lähiaastatel ligi 60 miljonit eurot. Seda raha kasutatakse eelkõige kergliiklusteede ning spordi- ja kultuuriobjektide ehitamiseks ning edasiarendamiseks. Muu hulgas ei saa siinkohal jätta mainimata, et Narva teatrimaja rajamise toetamine on eraldi kirjas ka koalitsioonileppes.
Lapsed on selle riigi ja rahva tulevik, mistõttu ei tohi perepoliitika jääda vaid sõnakõlksuks. Uus valitsus on võtnud eesmärgiks luua tingimused, kus just kolmelapselised pered on uus normaalsus. Igale kolme last kasvatavale perekonnale makstakse seetõttu 200eurost täiendavat lasterikka pere toetust ning seda lisaks kehtivale 100eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele. Loomulikult kasvavad jätkuvalt ka esimeste ja teiste laste toetused − 45 eurolt 60 euroni.
Valimisprogrammi koostades sattus Reformierakonna tähelepanu alla asjaolu, et meie inimeste hammaste tervis on jäänud siiani tähelepanuta. Koalitsioonileppes kujunes tähelepanek kokkuleppeks, et tulevikus tehakse rohkem suuhügieenialast teavitustööd nii, et iga laps jõuaks hambaarsti jutule vähemalt kord aastas. Just pidev kontroll ja ennetus on see, mis aitavad ära hoida hambahaigusi ning arendada tervislikke harjumusi. Nii vanadus- kui töövõimetuspensionäridel võimaldatakse kolme aasta jooksul kasutada proteesihüvitist ka hambaraviteenuseks, peale selle on plaanis suunata aastas tervelt 12 miljonit eurot täiskasvanute hambaravi kättesaadavuse parandamiseks.
Kindlasti ei tasu muretseda eakatel, kelle elutöö juba tehtud: pensionäridele on garanteeritud pensionide jätkuv kasv kooskõlas keskmise palga kasvuga ning keskmine vanaduspension on ja jääb tulevikuski tulumaksuvabaks.
Viimaste valimiste eel kerkis kahtlemata üheks põhiteemaks meie julgeolek, mistõttu on oluline, et töötaksime järjekindlalt kõrge kaitsevõime ja -tahte suunas. Riigikaitse seisukohast on olulised hea ettevalmistusega kaitseväelased, koolitatud reservväelased, pühendunud kaitseliitlased ning kodanikukohust täitvad ajateenijad. Valitsus kavatseb ühtlasi toetada kaitseväelase elukutse ning sõjalise haridustausta prestiiži ühiskonnas − selleks on möödapääsmatu nii kaitseväelaste palga kui ka ajateenijate hüvitiste tõstmine.
Jätkub piirialade puhastamine ja nüüdisajastamine ning loomulikult koostöö nii NATOga kui ka partneritega regioonis. Kõige olulisem on siiski, et kõik Eesti elanikud asukohale või sissetulekule vaatamata tunneksid, et riik neist hoolib ja neid kaitseb. Selleks peab riik soodustama majanduskasvu ja töökohtade teket ning samal ajal kandma hoolt ka nõrgemate eest. Just õnnelik inimene ongi meie riigi julgeoleku pant.