Jäätmete kodus põletamine − kasu asemel kahju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel toimuvad majapidamistes traditsiooniliselt suurpuhastused. Vanadest, tarbetutest esemetest soovitakse vabaneda ning sageli tundub inimestele, et lihtsaim võimalus selleks on lõkke tegemine. Üsna tihti võib näha, et lõkkesse lähevad vanad riided, kasutu mööbel, rehvid, plastmaterjalid jne. Selliste asjade põletamisel eraldub keskkonda hulk kahjulikke aineid, mis on inimese tervisele ja keskkonnale väga ohtlikud.
Töötlemata/immutamata puidu põletamine on keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav, kuid muude jäätmete − eriti plastide põletamine mõjub keskkonnale vägagi kahjulikult. Plasttoodetel on üldjuhul materjalimärgistus, mis vihjab, kuidas eset käidelda tuleks.
Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleb nende kodus põletamist vältida. Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid, mis suure tõenäosusega langevad maha kas põletaja enda või tema naabrite krundil. Sedasi tehes mürgitab põletaja ära nii enda kui ka naabrite elamise, maapinna ja põhjavee.
Mittetäielikul põlemisel tekib isegi tavaliste PE-plastide (näiteks kilekottide) puhul kantserogeenseid ehk vähki tekitavaid ühendeid. Üks vanemaid kasutuses olevaid plaste on polüvinüülkloriid PVC, millest on tehtud näiteks vanad heliplaadid. PVCd ei kasutata enam kuigi palju pakendites, küll aga ehitusmaterjalides (aknad, uksed, lae-põranda-seinaprofiilid ja -katted, kaablite isolatsioon jms). Selle materjali kodusel põletamisel tekib kindlasti dioksiine. Teadaolevalt on dioksiinid ühed mürgisemad ühendid, mida inimene on suuteline tekitama, ning tekitame neid just kodus jäätmeid põletades. Dioksiine võib tekkida ka teiste kunstmaterjalide, näiteks rehvide põletamisel. Maapind rikutakse prügi põletades ära aastasadadeks. Dioksiinid satuvad maapinnast toiduahelasse ning seeläbi elusolendite organismi. Seetõttu jätkub dioksiinide mürgist mõju ka tulevastele põlvedele.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kaudu toetatakse omavalitsusi elanikelt ohtlike jäätmete (sealhulgas eterniidijäätmete) ning suurjäätmete kogumise ja käitlemise kulude katmisel, kui jäätmejaamal on jäätmeseadusega nõutud tegevusload. Kohalik omavalitsus saab jagada täpsemat infot, kas ja kuhu on võimalik jäätmeid viia ning kas selle eest ka tasu nõutakse. Kõik ebavajaliku − vana mööbel, vanad autorehvid, plastid jmt − saab, sõltuvalt omavalitsusest, viia jäätmejaama. Et meid ei jääks meenutama saastunud õhk, pinnas ja vesi ning prügi täis metsaalused ja kraavid, peame tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema. Jäätmepõletusel on oma koht jäätmekäitluses − kuid seda spetsiaalsetes tänapäevastes tehastes, kus kõik keskkonnaohud on välditud.
Ühe perekonna nn prügilõke tekitab hinnanguliselt sama palju toksilisi ühendeid kui jäätmepõletustehases päevas ca 200 tonni jäätmeid põletades.
Paljud prügi põletamise käigus tekkivad ühendid on püsivad ning akumuleeruvad toiduahela tipus: aias põletatud jäätmete suits kandub lähedal asuvale karjamaale, kariloomade organismis talletuvad need ühendid toiduga ning inimesed lõpptarbijatena omastavad need liha ja piima süües.
Jäätmepõletustehases põletatakse jäätmeid stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C, mille abil põlevad toksilised õhusaasteained ära. Lahtiselt jäätmeid põletades põlevad need ebastabiilselt ja madalamatel temperatuuridel ning seetõttu toimub mittetäielik põlemine.
Ka papist pakendid võivad sisaldada plasti, kemikaale ja värve, mille põlemisel tekkinud toksilised ühendid on keskkonnale ohtlikud.
Põletades plasti, kummi või muid tehismaterjale, koostad toksilise kokteili, mis saastab õhku ning pinna- ja põhjavett.
Põletades jäätmeid, ohustad ennast ja oma lapsi: toksilised saasteained tekitavad kasvajaid, vähki, viljatust, immuunsüsteemi probleeme, astmat ja teisi terviseprobleeme.
Dioksiinid ja muud õhusaasteained on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Mida rohkem jäätmeid põletada, seda rohkem toksilisi ühendeid keha talletab.