Mina olen mees!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis tantsudega on tegemist: "Mina olen mees", "Mutukamehi", "Jõumeeste polka", "Kiekim mees"? Loomulikult meeste tantsupeo tantsudega, nimedestki ju näha!
Uskumatu, aga nii see on: mehed õppisid nädalavahetusel Rakveres peetud III meeste tantsupeoks ära 43 uut tantsu ja seda poole aastaga!
Tantsitud südamest
Kui Lääne-Virumaa tantsuõpetaja Maie Orav 2006. aastal selle peo käima lükkas, mõtles ta tuhandele mehele, tantsima tuli aga kaks tuhat. Teist pidu korraldades mõeldi juba suuremalt, mõeldi sellest, et väljakul on kolm tuhat meest.
Mõeldud, tehtud!
Kolmas pidu, mis peeti möödunud nädalavahetusel, kasvatas meeste väge veelgi: peol osales 337 tantsurühma 3280 tantsijaga. Idavirulased panustasid peo õnnestumisesse 21 rühmaga.
"Hea meel oli omakandimehi tantsimas näha," märkis esimest korda meeste tantsupidu vaatamas käinud Kohtla-Järve keskraamatukogu osakonnajuhataja Riina Suuban, jäädes peoga väga rahule. "Algus oli küll selline, et ma mõtlesin, kas nii aeglaselt ja uimaselt meie mehed tantsivadki, aga ei − pärast läks kava palju säravamaks ja tantsijad olid ise ka nii õnnelike nägudega. Näha oli, et neile meeldis see pidu."
Suuban tõstab esile Märt Agu loodud tantse, neid oli selle peo kavas neli. "Mulle meeldib tema koreograafia, tema stiil on täiesti äratuntav."
Tantsijaid oli peol alates 1. klassi juntsudest pensionärideni välja. "Esimese klassi lapsed − need ei paista ju veel muru pealt väljagi, aga oli näha, et nad tantsisid südamest," vahendas Suuban. "Need poisid said sellelt peolt küll tantsupisiku kaasa."
Ehmatav algus
Peale kogemustega tantsijate osalesid peol ka E-rühmad, kelle tantsukogemus piirdubki vaid meeste tantsupeoga. Nii võis väljakul tantsimas näha ka Margus Tsahknat, kellest sai meeste tantsupeo esimese etenduse ajaks laupäeva õhtul IRLi uus esimees, aga ka kaitseväe juhatajat Riho Terrast.
Meeste tantsupidu pole üldtantsupidu, mille tihe konkursisõel ei lase kõikidel rühmadel suurel peol lustida. "Ettetantsimine, kus üldjuhid rühmad üle vaatavad, muidugi toimub, kuid seejärel saavad nõrgema ettevalmistusega rühmad järeleaitamistunde, et ka nemad saaksid peol esineda," selgitas meeste tantsupeo Ida-Virumaa kuraator Erika Kõllo. "Kuid meie rühmad olid seekord nii tublid, et lisatunde polnud palju vaja."
Kolmanda meeste tantsupeo repertuaar oli uus algusest lõpuni: kõik muusikapalad olid uued, kõik neile loodud tantsud olid uued.
"Esimene emotsioon, kui hakkasime repertuaari õppima, oli ehmatav, sest see erines eelmisest peost tuntavalt," meenutab Jõhvi rühma Jõhvikamoos tantsija Kalle Pärt proovide algust. "Öeldakse, et kuula muusikat, see ütleb tantsijale ette, mida ta peab tegema, kuid nende tantsude muusika ei öelnud kuskilt otsast midagi ette. Ka tantsud ise tundusid nõmedad − vaid üks suur tammumine, millel pole eesti rahvatantsuga mingit pistmist. Aga kokkuvõttes on ikka nii, et mida raskemalt sulle tants kätte tuleb, seda suurema emotsiooni sa sellest pärast saad, kui kõik on selge," muheleb ta. "Staadionil lisandub pealegi suures massis tantsimise efekt ning sa tunned ennast võiduka armee sõdurina; sa tunned, et sa tahad olla selles osaline ning nautida seda pidu täiel rinnal."
Ja naised − mida teevad naised? Peale selle, et nad käisid meeste tantsupidu vaatamas. Naised korraldavad kolme päeva pärast Jõgevamaal II Eesti naiste tantsupeo loitsu. Pidu ise toimub sealsamas aasta pärast ning räägib Ülo Luha lavastatud "MeheLugu" − räägib eesti naisest läbi mehe silmade ja südame.