Kuninganna on raskelt haige

FOTO: arhiiv

FOTO: arhiiv

Ida-Virumaal populaarse sporditeemalise mälumängu küsimuseks võiks olla, millega  on tänavu silma paistnud 19aastased tublid Narva noored Igor Jakovlev ja Marie Helene Hein.

Õige vastus on, et tegu on maakonna täiskasvanute meistritega kergejõustiku kõige prestiižikamal alal 100 meetri sprindis. Teisisõnu peaks tegu olema praegu Ida-Virumaa kõige kiirema mehe ja naisega. (Tõsi, tuleb möönda, et juunioride klassis kuldmedali võitnud 16aastane Anna Pivovarova oli Heinast pool sekundit veelgi kiirem).

Positiivne, et tänu entusiastidele õnnestus 21. juunil Narvas Kreenholmi staadionil maakonna meistrivõistlused läbi viia. Kiitus ka kõigile neile, kes osalesid.  Samas osutus see võistlus spordialade kuninganna omalaadseks tervisekontrolliks Ida-Virumaal. Diagnoos on kurb: kuninganna on raskelt haige.

Seda, kuivõrd ahtaks on kergejõustiku kandepind maakonnas jäänud, näitab seegi, et paljudel aladel ei olnud stardis isegi kolme osalejat. Peaaegu igaüks, kes viitsis kohale tulla, pääses poodiumile ja medaleid jäi ikka veel ülegi. Seda nii täiskasvanute, aga veelgi nukram, et ka noorteklassides. Näiteks meeste 100 meetri sprindis oli kaks osalejat, naiste 100 meetri tõkkejooksu Ida-Viru meistriks kroonitud Margit Ahul polnud aga ühtegi konkurenti.

Medalite võitmiseks piisas nii mõnelgi juhul tulemusest, millega omal ajal keskkooli kehalise kasvatuse tunnis poleks viit välja vedanud või ammugi mõne asutuse suvemängudel esikolmikusse jõudnud. Ühel kergejõustiku sümbolalal kaugushüppes oli näiteks meeste seas pronksi hind 4,80 ja naistel 4,00 meetrit.

Kuninganna tervise seisundiga haakus ka tema palat ehk staadion. Rajakate on vana ja kulunud.  Jooksuradu eraldavad jooned on vaid aimatavad, sest pärinevad ilmselt väga kaugete aegade tagant.

Võiks ju arutleda, et maakonna meistrivõistlused toimusid valel ajal ja vales kohas ning seetõttu ei saanud paljud tugevad tegijad osaleda  ning seega ei ole selle ala tegelik seis nii nigel, nagu tulemuste protokollid peegeldavad. Kuid neid paremaid suurt rohkem polegi,  puudusid vaid mõned.

Tegelikult ongi Ida-Virus praegu  vaid üksikud tõsisemalt harjutavad ja suuremaid sihte püüdvad kergejõustiklased. Üks neist on tänavu Jõhvi gümnaasiumi lõpetanud Eesti rekordi omanik teivashüppes Reena  Koll. Kuid temast sai idavirulane alles paar aastat tagasi, kui ta pere Jõgevalt siia kolis.  Pärast mullust põlveoperatsiooni üritab töö kõrvalt Eesti pikamaajooksjate paremikku jõuda noorteklassis silma paistnud Dmitri Aristov.  Ja ongi õigupoolest kõik. Tõsi, Eesti meistrivõistlustel on hulgi medaleid noppinud ka siinsed käijad. Kuid sel alal on konkurents omakorda Eestis väga nõrk, aga Euroopa tasemest lahutab jällegi valgusaasta.

Tähelepanuväärne, et sel nädalal Tallinnas toimuvatel kuni 23aastaste  Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel ei ole Eesti koondises ühtegi Ida-Viru noort. Seegi kinnitab, et töö noortega on siinkandis võrreldes varasemate aastatega, mil Ida-Virust sirgusid Eesti koondisesse Anna Iljuštšenko, Igor Sjunin või Veera Baranova, märksa kehvemaks muutunud.

Tegelikult ei ole Ida-Viru kergejõustiku haletsusväärses olukorras midagi imekspandavat. Rahvajooksjad  saavad sörkida metsas, parkides või kõnniteedel. Kergejõustiklaste treenimiseks on vaja aga  staadioni koos kõige selle juurde kuuluvaga: korralik jooksuraja kate, hüppe- ja heitesektorid ning muu. Paljud väikesed kohad Eestis on suutnud oma staadioni korda teha ja seal tegelevad kergejõustikuga sajad noored, kellest kõige andemakad ja töökamad jõuavad ka Eestis tippu.

Ida-Virus räägivad kergejõustikustaadioni rajamisest juba vähemalt üle kümne aasta Jõhvi, Toila, Sillamäe, Kohtla-Järve, Kiviõli, Iisaku ja mitme teise omavalitsuse juhid. Tulemus on siiani null, mis näitab, et tegelikult ei olegi staadion nendele tähtis teema. Kui oleks, oleks see juba ammu olemas. Kui pole staadione, kaob nii treenerite kui noorte huvi tegelda spordimaailmas kõige kaalukama ja mitmekülgsema alaga. Staadioni rajamine on möödapääsmatu esmaabi, et kuninganna Ida-Virumaal päris hinge ei heidaks.

Seni tasub aga mälumängudes kergejõustiku ja Ida-Virumaa kohta kindluse mõttes  esitada küsimusi, kus õigeks vastuseks on kas Heino Lipp, Mart Vilt, Enn Sellik või mõned teised endiste aegade legendid, kelle saavutustele ja tulemustele praegustest Ida-Viru kergejõustiklastest keegi ligilähedalegi ei pääse.

Tagasi üles
Back